Ettevõtete aasta majandusnäitajad 2015

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Merike Põldsaar

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

merike.poldsaar [at] stat.ee

625 9133

10/02/2023

10/02/2023

Ettevõtete vara, kohustused ja omakapital; investeeringud põhivarasse; tulud, kulud ja kasum, tööhõive ja töötunnid; lisandväärtus ja tootlikkusnäitajad; tegevusala ja asendikeskmised suhtarvud tegevusala (EMTAK 2008) ja ettevõtete suurusgrupi (hõivatute arvu) järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Uuringuga on kaetud järgmiste tegevusvaldkondade ettevõtted:

Põllumajandus, metsamajandus ja kalandus

Mäetööstus

Töötlev tööstus

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus

Ehitus

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

Veondus ja laondus

Majutus ja toitlustus

Info ja side

Kinnisvaraalane tegevus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Haldus- ja abitegevused

Haridus

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Muud teenindavad tegevused

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Ettevõtluse aastastatistikas käsitletakse ainult 20 või enama hõivatuga välismaa äriühingute filiaale ja füüsilisest isikust ettevõtjaid. Statistiline üksus on ettevõte.

Ettevõtete arv – tegutsevate ettevõtete arv ehk ettevõtted, kellel oli aruandeperioodil finantsmajanduslik tegevus (müügitulu, kulud jne).

Investeeringud põhivarasse – aruandeperioodil soetatud, ka kapitalirendiga omandatud ehitiste, maa, masinate, seadmete, transpordivahendite, sisseseade ja muu inventari maksumus; uusehituse ning olemasoleva põhivara laiendamise, rekonstrueerimise ja renoveerimise puhul ka tehtud tööde maksumus; investeeringud immateriaalsesse põhivarasse ja väärisesemetesse. Siia kuulub ka kinnisvarainvesteeringuna klassifitseeritud kinnisvaraobjektide soetamine.

Kinnisvarainvesteeringud – kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.

Kohustused – lühi- ja pikaajalised kohustused kokku.

Käibevara – raha ja raha ekvivalendid; varad, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil ja mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus lähema 12 kuu jooksul alates bilansipäevast.

Lisandväärtus – toodang rahalises väärtuses, millest on maha arvatud toodangu valmistamiskulud.

Müügitulu – nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev tulu, mis ei hõlma käibemaksu ega aktsiise. Müügitulu võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja seda arvestatakse tekkepõhiselt.

Müük mitteresidentidele – müügitulus sisalduv toodete, kaupade ja teenuste müük välismaal registreeritud juriidilistele isikutele või alaliselt väljaspool Eestit elavatele füüsilistele isikutele.

Omakapital – (netovara) varade ja kohustuste vahe.

Puhaskasum (-kahjum) – aruandeaasta kõigi tulu- ja kulusummade vahe.

Põhivara – vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta.

Tööga hõivatud isikute arv – kõik ettevõttes töötavad isikud olenemata nende töönädala pikkusest.

Tööga hõivatud isikute hulka kuuluvad:

- ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed;

- täis- või osatööajaga töötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte töötajate koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel või õppepuhkusel olijad, streikijad jt);

- hooajatöötajad, praktikandid (õpipoisid) ja kodustöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- töövõtulepinguga töötavad isikud.

Tööjõukulud – palk ning sellelt arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.

Töötajate arv – kõik ettevõttes tööandjaga kokkuleppe (lepingu) alusel töötavad isikud, kes saavad töö eest tasu (palk, töötasu, honorar, tänuraha, tükitöötasu, kompensatsioon).

Vara kokku – käibe- ja põhivara summa, mis võrdub kohustuste ja omakapitali summaga.

Ettevõte

Ettevõtted, v.a finantsvahendusettevõtted.

Üldkogumist on välja arvatud mitteturutootjatest ettevõtted.

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ettevõtetest, v.a finantsvahendusettevõtted

Kogu Eesti

Maakonnad – andmed vähemalt 20 hõivatuga ettevõtete kohta

2000–…

Ei ole rakendatav

Rahalised näitajad – tuhat eurot

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EL) nr 446/2014, 2. mai 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta ning komisjoni määrusi (EÜ) nr 251/2009 ja (EL) nr 275/2010 ettevõtluse struktuurstatistika jaoks koostatavate andmesarjade ja selle kvaliteedi hindamise kriteeriumide osas (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 250/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses NACE Rev.1.1 ja NACE Rev.2 klassifikaatori näitajate määratluste, andmete edastamise tehnilise vormingu, topeltaruandluse nõuetega ja ettevõtluse struktuurstatistika suhtes lubatavate eranditega (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 439/2014, 29. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 250/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta seoses näitajate määratluste ja andmete edastamise tehnilise vorminguga (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004, 5. detsember 2003, põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 306/2005, 24. veebruar 2005, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 (põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses) I lisa

Komisjoni määrus (EÜ) nr 909/2006, 20. juuni 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 (põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses) I ja II lisa

Komisjoni määrus (EÜ) nr 212/2008, 7. märts 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 (põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses) I lisa

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Ettevõtete majandusnäitajad / Ettevõtete tulud, kulud ja kasum, tööhõive ja töötunnid / Aastastatistika“ tabelites:

EM001: Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi

EM004: Ettevõtete (20 ja enama hõivatuga) majandusnäitajad maakonna järgi

EM006: Ettevõtete müügitulu kontsentratsioon tegevusala järgi

EM0072: Ettevõtete arv tegevusala ja müügitulu järgi,

valdkonna „Majandus / Ettevõtete majandusnäitajad / Ettevõtete vara, kohustused ja omakapital / Aastastatistika“ tabelites:

EM009: Ettevõtete vara, kohustused ja omakapital tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi

EM012: Ettevõtete (20 ja enama hõivatuga) vara, kohustised ja omakapital maakonna järgi,

valdkonna „Majandus / Teenindus“ tabelis:

TE014: Teenindusettevõtete müügitulu tegevusala järgi,

valdkonna „Majandus / Tööstus / Tööstuse majandusnäitajad / Aastastatistika“ tabelis:

TO001: Tööstustoodang tegevusala ja maakonna järgi,

valdkonna „Majandus / Ehitus / Ehitustööd“ tabelites:

EH001: Ehitustööd ehitustegevuse koha järgi

EH002: Omal jõul Eestis tehtud ehitustööd ehitise tüübi järgi

EH003: Omal jõul tehtud ehitustööd maakonna järgi,

valdkonna „Majandus / Ettevõtete majandusnäitajad / Ettevõtete üldkogum, valim, vastanud. Kvaliteedinäitajad / Aastastatistika“ tabelis:

EM026: Ettevõtete aastastatistika kvaliteedinäitajad tegevusala järgi

ja valdkonna „Majandus / Sisekaubandus / Sisekaubanduse majandusnäitajad“ tabelites:

KM0011: Kaupade ja mootorsõidukite hoolduse ja remonditeenuste müük

KM0021: Kaupade ja mootorsõidukite hoolduse ja remonditeenuste müük piirkonna järgi

KM0041: Kaupade hulgimüük hulgikaubandusettevõtetes tegevusala ja kaubagrupi järgi

KM0061: Kaupade jaemüük jaekaubandusettevõtetes tegevusala ja kaubagrupi järgi

KM0081: Kaubandusettevõtete tulud, kaubanduslik juurdehindlus tegevusala järgi.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 10101 „Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine“, 10104 „Keskkonnamaksude arvepidamine“, 10406 „Õhuemissioonide arvepidamine“, 20103 „Ehitusmahuindeksid“, 20319 „Välismaiste tütarettevõtete majandusnäitajad“, 20407 „Tarbijahinnaindeks“, 20408 „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, 20505 „Infotehnoloogia ettevõttes“, 20901 „Majandusüksuste statistiline register“, 20904 „Kontsernid“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21403 „Turismi satelliitkonto“, 21406 „Regionaalne SKP“, 21407 „Sektorikontod“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 22201 „Tööstustoodangu indeks“ ja 50101 „Piirkondlik areng“.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 250/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses NACE Rev.1.1 ja NACE Rev.2 klassifikaatori muudatuste, näitajate määratluste, andmete edastamise tehnilise vormingu ja topeltaruandluse nõuetega ning ettevõtluse struktuurstatistika suhtes lubatavate eranditega

Üldkogumi, valimi ja vastanute kvaliteediandmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Eurostatile on saadetud kvaliteediaruanne.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Eesti Pank

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud olulisemate näitajate korral.

Uuringu vastamismäär eri rühmades on avaldatud statistika andmebaasis.

Andmed avaldatakse 360 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 360).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest statistika koostamisel järgitakse SBS (Structural business statistics) põhimõtteid.

Ühtse metoodika järgi koostatud aegread algavad 2005. aastast.

Aastatel 2000–2007 oli kasutusel tegevusalade klassifikaator NACE Rev. 1.1. Alates 2008. aastast on kasutusel NACE Rev. 2 (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)). 2005–2007. aasta andmed on vastavalt muudatusele ümber arvutatud.

Andmete kogumine põhineb aktiivsetel ettevõtetel statistilises registris aruandeaasta novembri seisuga. Andmete tootmise käigus täpsustatakse ettevõtete aktiivsust: mitteaktiivsed ettevõtted jäetakse välja ning lisatakse mõned kohaldamisalast väljaspool olevad mõjukad üksused varade või müügitulu põhjal.

Andmete üle vaatamise käigus rakendatakse andmete kontrolli reegleid, et tagada üksuse tasemel tööstuse tegevusalade müügitulu sama väärtus kui Prodcomi uuringus (22203 Tööstustooted).

Andmeid võrreldakse lühiajastatistika andmetega (müügitulu, investeeringud, hõivatute arv) nii üksuse kui agregeeritud (koondandmete) tasemel. Erinevused agregeeritud andmetes on tingitud erinevate freimide kasutamisest — täpsustatud freim, mis valmib aruandeaasta novembris on kasutusel sama aasta ettevõtluse aastastatistika ja järgmise aasta lühiajastatistika tegemisel. Erinevused ettevõtluse demograafia andmestikuga on põhiliselt tingitud füüsilisest isikust ettevõtjatega — need on kaasatud ettevõtluse demograafia puhul, kuid puuduvad ettevõtete majandusnäitajate andmestikest. See on vastavuses rahvamajanduse arvepidamise (SKP) metoodikaga, mille puhul majandusnäitajate andmed on põhiliseks andmeallikaks mittefinantsettevõtete sektori kohta.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Kõrgema taseme koondandmed arvutatakse detailsete andmete alusel vastavalt määratud protseduuridele.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 13768

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

EKOMAR F41 2,9;

EKOMAR G45 3,1;

EKOMAR G46 3,1;

EKOMAR G47 3;

EKOMAR H49 2,2;

EKOMAR J62 2,6;

EKOMAR A. Põllumajandus, metsandus, kalandus 3,4;

EKOMAR B-E 3,4;

EKOMAR H52-N 2,8;

EKOMAR IH53P-Q 2,3

(2022. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Andmeid kogutakse tegutsevatelt ettevõtetelt, v.a finantsvahendusettevõtted. Objektide arv üldkogumis on 90 000. Objektide arv valimis on 9 600.

Riigi ja kohalike omavalitsuste ettevõtteid ning vähemalt 20 hõivatuga eraettevõtteid vaadeldakse kõikselt, alla 20 hõivatuga eraettevõtetest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik tegevusala ja hõivatute arvu järgi.

Alates 2013. aruandeaastast ei kasutata uuringupõhiseid lähteandmeid alla kümne hõivatuga tööstusettevõtete kohta, alates 2014. aruandeaastast ühe hõivatuga ehitus- ja jaekaubandusettevõtete kohta, alates 2015. aruandeaastast ühe hõivatuga teiste kaubandus- ja teenindusettevõtete kohta. Nende andmed hinnatakse mudelite abil ja selleks kasutatakse äriregistrile esitatud majandusaasta aruandeid.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistrist saadakse ettevõtete majandusaasta aruannete andmed.

Maksu- ja Tolliametilt saadakse järgmiste maksudeklaratsioonide andmed: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD) ning füüsilise isiku tuludeklaratsioon (vorm E „Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu“, kasutatakse füüsilisest isikust ettevõtjate majandusnäitajate koostamisel).

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Alates aruandeaastast 2011 (2012. aasta statistikatööd) kasutatakse majandusaasta aruande andmeid küsimustike eeltäitmiseks eSTATis.

Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Maksu- ja Tolliameti andmed saadakse X-tee ja FTP-serveri kaudu. Äriregistri andmed saadakse X-tee kaudu.

Sisendandmed kontrollitakse ja vajadusel parandatakse vastavalt reeglitele ning kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: kontrollitakse üldkogumi kaetust ja vastamismäära, kontrollitakse sisemist sidusust, võrreldakse eelnenud perioodide ja teiste andmetega.

Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuuringuga kogutud andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Aruande esitamata jätnud ettevõte andmete kompenseerimiseks kasutatakse kaalude ümberarvutamist.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Mittevastanud vähemalt 20 hõivatuga ettevõtete ja oluliste väiksemate ettevõtete andmed asendatakse administratiivandmete, eelnenud perioodi või olemasolevate lühiajastatistika andmetega.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, indeksite arvutamine..

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Statistikatöö sisendiks olevatest majandusaasta aruannetest võetakse andmed otseselt vastavuses olevatele näitajatele, majandusaasta aruannetes puuduvad või mitte esitatud näitajad hinnatakse mudeliga ettevõtte tasandil. Mudelid on välja töötatud suhtehinnanguna kas andmeid esitanud ettevõtete või baasaasta andmete põhjal.

Ei korrigeerita

Alates 2016. aastast liideti järgmised statistikatööd statistikatööga „Ettevõtte majandusnäitajad (aasta)“ (20300):

20321 „Kaubandusettevõtete aasta majandusnäitajad“,

20324 „Transpordiettevõtete aasta majandusnäitajad“,

20325 „Turismi ja majutuse ettevõtete aasta majandusnäitajad“,

20323 „Teenindusettevõtete aasta majandusnäitajad“,

20326 „Tööstusettevõtete aasta majandusnäitajad“,

20320 „Ehitusettevõtete aasta majandusnäitajad“,

20503 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori aastaarvestus“,

20322 „Kinnisvaraettevõtete aasta majandusnäitajad“.

Loetletud töödega moodustati vastava tegevusalaga ettevõtete majandusnäitajad avaldamiseks eraldi tabelitena.

Alates 2018. aastast liideti statistikatöö 20003 „Põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandusettevõtete majandusnäitajad (aasta)“.