Kultuuri tööhõive- ja kultuurisektori majandusnäitajad 2015

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Maali Käbin

Analüütik

Narva mnt 18, 51009 Tartu

maali.kabin [at] stat.ee

652 9315

07/10/2020

07/10/2020

Loomemajanduse ettevõtted ja organisatsioonid valitsemissektoris, mittetulundussektoris, eraettevõtluses ja füüsilisest isikust ettevõtjad

Ettevõtete (üksuste) arv, käive, tööhõive kultuurisektoris

Kultuuri rahastamine

Omanike liigitus (OL)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Kultuurisektor ja kultuuritöötajad väljaspool kultuurisektorit

Kogu kultuuritööhõive arv – kogu kultuuritööhõive hõlmab vähemalt 15-aastaseid elanikke, kes töötasid uuringunädalal kultuurisektoris või tegid kultuuritööd väljaspool seda (töötasid mõnes kultuuriametis väljaspool kultuurisektorit) vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena, töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus või kellel oli töökoht kultuurisektoris või mõnel kultuurialal väljaspool kultuurisektorit, aga kes ajutiselt ei töötanud. Nende hulka ei ole arvatud inimesi, kes tegid kultuuritööd põhitöö kõrvalt.

Kogu kultuuritööhõive osatähtsus tööhõives – kogu kultuuritööhõive osatähtsus tööhõives näitab kultuuritööhõive osatähtsust ja tasakaalu kogu tööhõives. Kogu kultuuritööhõive hõlmab vähemalt 15-aastaseid elanikke, kes uuringunädalal töötasid kultuurisektoris või mõnes kultuuriametis väljaspool seda vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena, töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus või kellel oli töökoht kultuurisektoris või mõnel kultuurialal väljaspool kultuurisektorit, aga kes ajutiselt ei töötanud. Nende hulka ei ole arvatud inimesi, kes tegid kultuuritööd põhitöö kõrvalt.

Kolmanda taseme haridusega töötajate osatähtsus kultuuritööhõives – kolmanda taseme haridusega töötajate osatähtsus kultuuritööhõives näitab kõrgharidusega töötajate osatähtsust ja tasakaalu kogu kultuuri tööhõives. Kogu kultuuritööhõive hõlmab vähemalt 15-aastaseid elanikke, kes uuringunädalal töötasid kultuurisektoris või mõnes kultuuriametis väljaspool seda vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena, töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus või kellel oli töökoht kultuurisektoris või mõnel kultuurialal väljaspool kultuurisektorit, aga kes ajutiselt ei töötanud. Nende hulka ei ole arvatud inimesi, kes tegid kultuuritööd põhitöö kõrvalt.

Kultuuritööhõive soo järgi – tööhõive soo järgi näitab meeste ja naiste arvu ning tasakaalu kultuuritööhõives. Osatähtsust väljendatakse ka ühe poole, näiteks naiste osatähtsuse esitamisega, samal ajal kui teine osa viitab vastaspoolele. Kogu kultuuritööhõive hõlmab vähemalt 15-aastaseid elanikke, kes uuringunädalal töötasid kultuurisektoris või mõnes kultuuriametis väljaspool seda vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena, töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus või kellel oli töökoht kultuurisektoris või mõnel kultuurialal väljaspool kultuurisektorit, aga kes ajutiselt ei töötanud. Nende hulka ei ole arvatud inimesi, kes tegid kultuuritööd põhitöö kõrvalt.

Kultuuri lisandväärtus – kultuuri lisandväärtus näitab kultuurisektori toodete ja teenuste tootmisprotsessis lisandunud väärtust. Lisandväärtus on toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine.

Kultuurisektori ettevõtete müügitulu – kultuurisektori ettevõtete müügitulu on kõikide, nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu. Ettevõtted on äriühingud. Organisatsioonid on kasumitaotluseta üksused ehk mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused.

Kultuurisektori ettevõtete müügitulu osatähtsus kogu ettevõtluses – kultuurisektori ettevõtete müügitulu on kõikide, nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu.

Kultuurisektori üksuste arv kogumajanduses – käitaja kajastab kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide koguarvu. Ettevõtted on äriühingud. Organisatsioonid on kasumitaotluseta üksused ehk mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused.

Kultuurisektori üksuste osatähtsus kogumajanduses – näitaja kajastab kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide osatähtsust kõigi ettevõtete ja organisatsioonide seas. Ettevõtted on äriühingud. Organisatsioonid on kasumitaotluseta üksused ehk mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused.

Ettevõte

Isik

Kultuuri valdkonnas tegutsevad juriidilised isikud, FIEd, kultuuritöötajad

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud ja kultuuri valdkonnas tegutsevate majandusüksuste loend

Rahvastikuregistris registreeritud aadressidel elavad leibkonnad ja nende liikmed vanuses 15–64

Kogu Eesti

2000–…

Arvutuste aluseks on andmed alates 2001. aastast

Kultuuriettevõtted ja -asutused – arv, osatähtsus

Kultuuri tööhõive – arv, osatähtsus

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat), ESSnet Culture

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: http://www.stat.ee/76709.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

http://www.stat.ee/avaldamiskalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Sotsiaalelu / Kultuur“.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: http://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Ei kasutata

ESSnet-Culture Final Report, Eurostat (2012)

http://ec.europa.eu/culture/news/20121026-ess-net_en.htm

http://ec.europa.eu/culture/our-policy-development/documents/ess-net-report-oct2012.pdf

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kultuuriministeerium

Eesti Konjunktuuriinstituut

Tallinna Ülikooli Eesti tuleviku-uuringute instituut

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/statistikatood.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse. Tööjõu-uuringu andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni tööjõu-uuringu määrusega nõutud andmekoosseisule.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav

Registrisse andmeid kandvad inimesed võivad teha sisestamisel vigu, mida on võimatu avastada. Asutused ei pruugi korrektselt iga aasta kõiki andmeid uuendada.

Andmed on ajakohased

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Väljundi koostamisel on lähtutud Euroopa Liidu riikide ühtlustatud kultuuristatistika (ESSnet Culture) metoodikast. Kõik Euroopa Liidu riigid ei pruugi (veel) avaldada sama metoodika järgi koostatud andmeid, mistõttu võib võrreldavus piirduda mõne riigiga.

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika, eriti kogumisinstrumendi erinevusi.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Statistikatöö maksumus 2,6 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Ei ole rakendatav.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) saadakse haridusandmed.

Riigi Tugiteenuste Keskuse saldoandmike infosüsteemist saadakse andmed riigi kultuurisektori kulutustest.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 20902 „Majandusüksuste statistika“, 21409 „Sisend-väljundtabelid“, 40203 „Leibkonna eelarve uuring“ ja 40701 „Tööjõu-uuring“ andmeid.

Aasta

Ei ole rakendatav

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei korrigeerita

Puuduvad