Metsavaru 2019

Statistikatöö nimetus	Metsavaru
Statistikatöö kood	10304
Eesmärk	Statistikatöö eesmärk on anda ülevaade Eesti metsavaru (sh metsamaa ning territooriumi metsasuse), hukkunud ja kahjustatud puistute pindala kohta. Peale selle annab statistikatöö teavet biomassi ja seotud süsiniku koguse kohta metsamaal puuliigi kaupa.
Statistikatöö alus	Riigisisene tellimus
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Swen Peterson
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	swen.peterson [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 9340

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	17/12/2021
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	17/12/2021

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Metsamaa pindala ja metsasus, puistute pindala, puistute üld- ja hektarivaru ning juurdekasv puuliigi järgi, hukkunud puistud ja hukkumise põhjused ning biomass ja seotud süsiniku kogused
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Maailma Looduskaitse Organisatsiooni metsakaitse kategooriad ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni „Ülemaailmne metsaressursside hindamine 2005“ (lõppredaktsioon; metsakategooriad ja definitsioonid)
3.3. Sektorite kaetus	Eesti kokku
3.4. Mõisted ja määratlused	Enamuspuuliik – valitsev puuliik, mis on puistus suurima tüvemahuga. Harvendusraie – hooldusraie liik, puistu koosseisu suunamiseks ning pärast raiet säilitatavate puude kasvu- ja arengutingimuste, puistu väärtuse ning tüveomaduste parandamiseks tehtav raie. Hooldusraie – metsakasvatuslik võte, mille eesmärk on metsa kvaliteedi tõstmine ja/või metsa sanitaarse seisundi parandamine. Majandatav metsamaa (puistud) – metsamaa (puistud), mis ei kuulu rangelt kaitstavate metsade kategooriasse, hõlmab osaliste majanduspiirangutega metsi (näiteks veekaitsemets, metsise kaitsetsoon, Natura 2000 alad). Metsamaa – puittaimestiku kasvukoht, vähemalt 0,1 hektari suuruse pindalaga maatükk, millel kasvavate puittaimede kõrgus on vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitus vähemalt 30 protsenti. Hõlmab ajutiselt metsata alasid (raiesmikud, tormiheite või põlenud alad). Puistute keskmine hektarivaru – puidu maht tihumeetrites arvestatuna hektari kohta. Puistute varu keskmine juurdekasv aastas – sellel perioodil saadud puistute varu lõpp- ja algväärtuse vahe, mis näitab, kui palju puistute üldvaru aasta jooksul suureneb Puistute üldvaru – puidu maht kuup- ehk tihumeetrites, kännu kõrgusest ladva tipuni, koos koore ja ilma okste mahuta. Territooriumi metsasus (%) – puistute pindala suhe territooriumi pindalasse. Uuendusraie – raie uue metsapõlve tekkeks vajalike tingimuste loomiseks. Uuendusraiet tehakse üldreeglina küpsetes puistutes. Valgustusraie – hooldusraie liik, peapuuliigi puude valgus- ja toitumistingimuste parandamise ning koosseisu kujundamise eesmärgil tehtav raie alla 6 cm keskmise rinnasdiameetriga metsades, s.t noorendikes.
3.5. Statistiline üksus	Metsamaa
3.6. Statistiline üldkogum	Eesti metsaressurss FREIM Ei ole rakendatav
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti Maakonnad – andmed hukkunud ja kahjustatud puistute kohta
3.8. Ajaline kaetus	1973–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Hektar, tonn, m³/ha

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Ei ole rakendatav

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, avalike andmefailide, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Keskkond / Loodusvarad ja nende kasutamine / Metsavaru“ tabelites: KK509: Biomass ja seotud süsiniku kogus biomassis metsamaal puuliigi järgi KK51: Metsavaru riikliku metsainventeerimise (SMI) hinnangul KK513: Hukkunud puistud maakonna järgi KK514: Kahjustatud puistud maakonna järgi, 31. detsember
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Ei ole rakendatav
10.5. Muu levitamine	Andmed on sisendiks statistikatööle 10001 „Keskkonnatrendid“, 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.
10.6. Metoodikadokumendid	Puuduvad
10.7. Kvaliteedidokumendid	„Eesti Metsad. Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil“, Keskkonnaagentuur http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/metsandusevaljaanded

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Keskkonnaministeerium

Maaeluministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Eesti Maaülikool

Säästva Eesti Instituut

Kohaliku omavalitsuse asutused

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Nii statistilise metsainvesteerimise (SMI) kui ka kahjustatud puistute andmestikud on täielikud.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 168 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 168).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on geograafiliselt võrreldavad.
15.2. Ajaline võrreldavus	Alates 1999. aastast on andmete võrreldavus aegreas hea.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Metsavaru statistika on kooskõlas statistikatööde 21001 „Metsandus“ ja 10601 „Materjalivoo arvepidamine“ statistikaga.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

–

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Plaanipäraseid revisjone ei tehta. Andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Keskkonnaagentuurilt saadakse andmed metsamaa pindala ja puistute pindala kohta, keskmise hektarivaru ja varu juurdekasvu kohta aastas enamuspuuliigi kaupa, metsade biomassi (maapealne ja maa-alune osa) ja seotud süsiniku koguse kohta biomassis puuliigi kaupa ning hukkunud ja kahjustatud puistute pindala kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Andmed saadakse e-postiga.
18.4. Andmete valideerimine	Andmete valideerimisega tegeleb Keskkonnaagentuur.
18.5. Andmete koostamine	Keskkonnaagentuuri kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad