Muuseum 2018

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Erik Lest

Analüütik

Narva mnt 20, 51009 Tartu

erik.lest [at] stat.ee

625 9315

10/02/2023

10/02/2023

Muuseumid ja nende filiaalid liigi ja omaniku liigi järgi; muuseumipind, kogud, töötajate arv, külastuste arv, näituste ja ürituste arv, tulud ja kulud ning muuseumides kasutatav info- ja kommunikatsioonitehnika

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Omanike liigitus (OL)

UNESCO muuseumide liigid

Muuseumid

Arheoloogia- ja ajaloomuuseum – muuseum, mille eesmärk on ajaloolise evolutsiooni kajastamine teatud ajavahemikul, samuti ajaloos laiema kui kohaliku tähtsusega ehitismälestis-muuseumid ning oma kogudega suuremat kultuurilist või ajaloolist piirkonda kui üks küla või paik hõlmavad koduloomuuseumid. Siia kuuluvad ka memoriaalmuuseumid, arhiivmuuseumid, ajalooliste isikute, sündmuste ja perioodide muuseumid, arheoloogiamuuseumid või ka muuseumid, mis kajastavad laiemalt ühiskonnaelu ja kultuuri läbi ajaloo.

Ekskursioonidel osalenud – inimesed, kes muuseumi külastades kasutavad giiditeenust.

Erimuuseum – muuseum, mis on spetsialiseerunud üksikule teemale või erialale. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. a, edasi on erimuuseumid määratletud teemamuuseumidena.)

Etnograafia- ja antropoloogiamuuseum – muuseum, mille kogudes on säilikud rahvaste kultuurist, ühiskondlikust elust, uskudest, tavadest. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. a.)

Koduloomuuseum – muuseum, mille kogu iseloomustab kindlat kultuurilist või ajaloolist piirkonda. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019.a, edasi on koduloomuuseumid määratletud kohamuusemidena või teemamuuseumidena.)

Kohamuuseum – muuseum, mille kogu hõlmab ühte konkreetset küla, väikelinna või -valda.

Kunstimuuseum – muuseum, mis kogub, säilitab, uurib ja näitab kunstiteoseid. Siia kuuluvad skulptuurimuuseumid, maaligaleriid, kino- ja fotograafiamuuseumid, disainimuuseumid, arhitektuuri-muuseumid.

Külastused – hõlmab nii muuseumi ekspositsiooni külastusi kui ka muuseumi korraldatud üritustest (loengud, muuseumitunnid jmt) osavõttu.

Loodusmuuseum – muuseum, mille museaalid käsitlevad selliseid ainevaldkondi nagu bioloogia, geoloogia, botaanika, zooloogia, paleontoloogia ja ökoloogia. Siia ei kuulu loomaaiad ja botaanikaaiad, mida ei loeta muuseumiks.

Muuseum – asutus, mis kogub, säilitab, eksponeerib ja uurib kultuuri- ja loodusväärtusi. Muuseumi töö hõlmab muuseumis säilitatava teaduslikku kirjeldamist, restaureerimist ja konserveerimist, publitseerimist, loenguid jpm. Statistikas loetakse eraldi muuseumiks nii põhimuuseum kui ka temast eraldi asuv filiaal.

Muuseumikülastusi 1000 elaniku kohta – külastuste koguarv jagatud rahvaarvuga ja korrutatud tuhandega.

Näitused – nii oma muuseumi kogudest korraldatavad näitused kui ka teiste muuseumite (asutuste) kogudest korraldatavad näitused muuseumi ruumides. Muuseumi püsiekspositsiooni kuni 2019. aastani näituste hulka ei arvatud, sealt edasi arvestatakse see igal aastal üheks näituseks. Kui üks näitus on olnud väljas mitmes kohas (nt oma ruumides ja mujal), siis loetakse need eraldi näitusteks.

Näitused väljaspool püsiekspositsiooni – näitused väljaspool muuseumi enda ruume.

Teadus- või tehnikamuuseum – muuseum, mille kogu kajastab erinevaid tehnikavaldkondi. Teadus- või tehnikamuuseumide ainevaldkonnad on astronoomia, matemaatika, füüsika, keemia, meditsiin, konstrueerimine, tööstus ja ehitus.

Teemamuuseum – muuseum, mis on spetsialiseerunud üksikule teemale või erialale, sh mõne asutuse ajalugu käsitlevad muuseumid. Teemamuuseumide alla kuuluvad ka tehnikale keskendunud muuseumid, mille eksponeeritav tehnika on seotud ühe kindla teemaga.

Tööjõukulud – kõigi töötajate (ka ajutiselt töötavate) palgakulu (töötajatele arvestatud põhipalk, lisatasud, puhkusetoetused, tagatised ja hüvitised, mida makstakse palgaseaduses ettenähtud juhtudel, loonuspalgad ning muud töövõtjatega seotud kulud, mida käsitatakse võrdselt palgakuluga) koos seaduse järgi arvestatud sotsiaalmaksudega (k.a töötuskindlustusmakse).

Töötajad – töölepinguga töötajad 31. detsembri seisuga.

Üldmuuseum – muuseum, millel on segakogu, mille põhiteema ei ole identifitseeritav. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. a.)

Muuseum

Loomaaed

Muuseumiasutused (v.a koolimuuseumid) ja loomaaiad

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest muuseumidest ja loomaaedadest

Kultuuriministeeriumilt jt allikatest saadud teave muuseumiasutuste kohta

Kogu Eesti

Maakonnad

1990–…

Ei ole rakendatav

Muuseumid – arv

Pindala – m²

Töötajad – arv

Üritused – arv

Tulud ja kulud – euro

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa statistikaorganisatsioon EGMUS (European Group on Museum Statistics)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Pressiteade „Muuseumid“ kord aastas. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudiskiri.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Kultuur / Muuseumid“ tabelites: KU05: Muuseumid

KU051: Muuseumid liigi järgi

KU052: Muuseumid omaniku liigi järgi

KU054: Muuseumid maakonna järgi

KU031: Loomaaia loomad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 20901 „Majandusüksuste statistiline register“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Puuduvad

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kultuuriministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Ei ole rakendatav

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Andmed avaldatakse 135 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T+135).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on riigisiseselt võrreldavad.

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

1999. aastal kasvas muuseumide arv peamiselt vallamuuseumide arvelt. Kuni 2005. aastani kuulusid muuseumide liigitusse omandivormi järgi ka avalik-õigusliku isiku muuseumid (nt ülikoolide juures tegutsevad muuseumid).

Alates 2011. aastast ei loeta muuseumide hulka Eesti Kirjandusmuuseumi ning sellest on tingitud põhifondi säilikute arvu märgatav vähenemine.

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevustega.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 499

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Muuseum 2,1;

Loomaaed 0

(2022. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Ei ole rakendatav

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 228. Vaadeldakse kõikselt. Põhimuuseum ja tema filiaalid kajastuvad muuseumide arvus eraldi.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikega „Muuseum“ ja „Loomaaed“.

Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav

Puuduvad