Raudteetransport 2017

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Piret Pukk

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

piret.pukk [at] stat.ee

6 259 293

10/02/2023

10/02/2023

Aasta: Eestis laaditud raudteeveosed riigi järgi; ohtlike ainete vedu raudteel; konteinerite vedu raudteetranspordiga; rongiliiklus üleeuroopalise raudteevõrgu lõikudel

Kvartal: kaubavedu raudteel kaubagrupi järgi

Kuu: sõitjate- ja kaubavedu raudteel

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK)

Ohtlike veoste klassifikaator (OVK)

Transpordistatistika standardne kaupade klassifikaator 2007 (TSK 2007)

Euroopa piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (NUTS)

Üle-euroopaline transpordivõrgustik (TEN-T (Trans European Network – Transport))

Raudteeveo-ettevõtted

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Raudteetranspordi statistikas ei käsitleta välismaa äriühingu filiaale ja füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Kaubagrupp – kaubad on klassifitseeritud vastavalt transpordistatistika standardsele kaupade klassifikaatorile (TSK), mille alus on Euroopa Liidu transpordistatistika standardne kaupade klassifikaator (NST).

Ohtlikud veosed – raudteel veetavate ohtlike kaupade liigid on määratletud ÜRO soovitustes ohtlike kaupade veo kohta. Kauba klassifitseerimine ohtlikuks on määratletud eeskirjades, mis käsitlevad rahvusvahelise ohtlike kaupade raudteevedu, tuntud ka nimetusega RID. Ohtlikeks veosteks loetakse ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale.

Rahvusvaheline raudteevedu – raudteevedu ühes riigis asuva kauba pealelaadimise/reisijate pealetuleku või mahalaadimise/mahamineku koha ja teises riigis asuva kauba pealelaadimise/reisijate pealetuleku või mahalaadimise/mahamineku koha vahel. Mõiste võib hõlmata üht või mitut riiki läbivat transiiti. Topeltarvetuse vältimiseks peab iga riik arvet vaid oma territooriumil läbitud reisijakilomeetrite ja tonnkilomeetrite üle. Igas riigis arvutatakse kokku reisijate arv või veetud kauba kaal. Teave rahvusvahelise kauba-ja reisijateveo kohta piirkondlikul tasandil (NUTS 2).

Rahvusvaheline vedu – sõitjate või kauba kohaletoimetamine Eesti riigipiiri ületades. Reisi lähte- ja/või sihtpunkt asuvad väljaspool Eesti riigipiiri.

Raudteel veetavad transiitkaubad – kaubad, mida veetakse läbi aruannet esitava riigi teekonnal kahe punkti (laadimis- ja mahalaadimiskoha) vahel, mis ei asu aruannet esitavas riigis. Siia loetakse ka vagunid, mis tuuakse aruannet esitavasse raudteevõrku ja/või viiakse sealt välja praamiga.

Riigisisene vedu – sõitjate või kauba kohaletoimetamine Eesti piires.

Sõitjakäive – mõõdetakse sõitjakilomeetrites. Üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele.

TEU (Twenty-foot Equivalent Unit) — standardühik erimahuliste konteinerite loendamiseks ja konteinerlaevade või konteineriterminaalide mahutavuse väljendamiseks. 20 jala pikkune ISO konteiner võrdub ühe TEU-ga, 40 jala pikkune ISO konteiner võrdub kahe TEU-ga.

Veomaht – veomahtude hindamisel kasutatakse sõitjateveo näitajatena teenindatud sõitjate arvu ja sõitjakäivet. Kaubaveonäitajad on veetud kauba kogus tonnides ja veosekäive tonnkilomeetrites.

Veosekäive – kaubaveonäitajad on veetud kauba kogus tonnides ja veosekäive tonnkilomeetrites. Tonnkilomeeter vastab ühe tonni kauba vedamisele ühe kilomeetri kaugusele.

Üle-euroopaline raudteevõrk – koosneb kogu tavaraudteede ja kiirraudteede võrgustiku raudteedest ning muudest rajatistest, mis on ehitatud või ümber ehitatud tavaraudteetranspordi jaoks või liiklemiseks suurtel kiirustel ja sellel raudteeinfrastruktuuril liiklemiseks projekteeritud raudteeveeremist. On osa üle-euroopalisest transpordivõrgust TEN-T (Trans European Network – Transport). Raudteed: Tallinn – Tapa – Tartu, Tallinn – Tapa – Narva; Tartu – Valga, Tartu – Petseri (Koidula); Valga – Petseri (Koidula), Tallinn – Paldiski, Tallinna raudteeümbersõit.

Ettevõte

Raudteeveo-ettevõtted

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ettevõtetest, mille põhi- või kõrvaltegevusala on raudteevedu.

Ettevõtjad, millele majandus- ja kommunikatsiooniminister on andnud raudtee reisijateveo- või kaubaveoteenuse tegevusloa.

Kogu Eesti

Sõitjatevedu raudteel (kuud) 1991–…

Kaubavedu raudteel (kuud) 1991–…

Kaubavedu raudteel kaubagrupi järgi (kvartalid) 2009–…

Eestis laaditud raudteeveosed riigi järgi 2001–…

Ohtlike ainete vedu raudteel 2002–…

Konteinerite vedu raudteetranspordiga 2003–…

Rongiliiklus üle-euroopalise raudteevõrgu lõikudel 2005–…

Ei ole rakendatav

Sõitjatevedu – tuhat sõitjat

Sõitjakäive – tuhat sõitja-kilomeetrit

Kaubavedu – tuhat tonni

Veosekäive – tuhat tonn-kilomeetrit

Konteinerite vedu – arv, TEU

Aasta

Kuu

Kvartal

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 91/2003, 16. detsember 2002, raudteeveo statistika kohta

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/643, 18. aprill 2018, raudteeveo statistika kohta

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/2032, 26. oktoober 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 91/2003 raudteeveo statistika kohta seoses selliste andmete kogumisega, mis käsitlevad kaupu, reisijaid ja õnnetusi

Komisjoni määrus (EÜ) nr 332/2007, 27. märts 2007, raudteeveo statistiliste andmete edastamise tehnilise korra kohta

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1304/2007, 7. november 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/64/EÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1172/98 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 91/2003 ja (EÜ) nr 1365/2006 seoses teataval viisil transporditud kaupade ühtse klassifikaatori NST 2007 kehtestamisega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1192/2003, 3. juuli 2003, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 91/2003 raudteeveo statistika kohta EMPs kohaldatav tekst

MUUD ÕIGUSAKTID

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE)

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF)

UNECE, ITF ja Eurostati transpordistatistika ühisküsimustik Gentlemen's Agreement

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Kvartal

Kuu

Ei avaldata

Transpordistatistikat leiab ka:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/energia-ja-transport/transport;

https://ec.europa.eu/eurostat/web/transport/overview; europa.eu/pol/trans;

https://unece.org/transport;

https://data.oecd.org/energy.htm#profile-Transport

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Transport / Raudteetransport“ tabelites:

TS1411: Eestis laaditud raudteeveosed riigi järgi

TS1413: Ohtlike ainete vedu raudteel

TS1414: Konteinerite vedu raudteetranspordiga

TS1421: Sõitjate- ja kaubavedu raudteel (kuud)

TS183: Kaubavedu raudteel kaubagrupi järgi (kvartalid)

TS38: Rongiliiklus üle-euroopalise raudteevõrgu lõikudel

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“ ja 22029 „Veondusettevõtete sõitjate ja kaubavedu“.

Transpordistatistika sõnastik (koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaatide vaheline transpordistatistika töörühm)

{https://ec.europa.eu/eurostat/web/transport/publications}Reference Manual on Rail transport statistics

Avaldatakse Statistika andmebaasi tabelis TS40: Veondusettevõtete üldkogum, valim ja vastanud

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Tehnilise Järelevalve Amet

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav

Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel. Seepärast on veetud kauba mahu iseloomustamiseks soovitatav kasutada näitajat veosekäive, mis väljendab kaubaveol tehtud tööde mahtu tonn-kilomeetrites.

Andmed avaldatakse 30 päeva pärast aruandekuu (T + 30), 65 päeva pärast aruandekvartali (T + 65) ja 130 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 130).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse transpordistatistika kohta käivat ühtset metoodikat.

Andmed on ajaliselt võrreldavad, sest aegreas on kasutatud ühtset metoodikat.

Kauba- ja sõitjate veo mahuandmed on võrreldavad teiste transpordi statistikatööde samade näitajatega.

Andmete sisemine sidusus on tagatud, kasutades ühtset metoodikat andmete kogumisel ja samu arvutusreegleid andmete agregeerimisel.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tööpäevi: 9,9

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Raudteeveod aasta 1,57

Raudteeveod kuu 0,43

Raudteeveod kvartal 0,77

(2022. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel aasta jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Uuringu üldkogumisse kuuluvad äriühingud, mille põhi- või kõrvaltegevusala on sõitjate või kauba raudteevedu ning millele on väljastatud raudtee reisijate- või kaubaveoteenuse tegevusluba. Objektide arv kogumis on 8. Vaadeldakse kõikselt.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Aasta

Kvartal

Kuu

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikega „Raudteeveod (aasta)“, „Raudteeveod (kvartal)“ ja „Raudteeveod (kuu)“.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide ja muude uuringute andmetega.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Üle-euroopaline transpordivõrgustik (TEN-T)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1315&from=EN#d1e2343-1-1

Euroopa Liidu ja Eesti liitumislepingu tehnilises lisas on määratletud TEN-T üldise võrgustiku osad Eestis:

- Maanteed: Tallinn – Pärnu – Ikla; Tallinn – Narva; Tallinn – Tartu – Luhamaa; Jõhvi – Tartu – Valga, Tallinna ümbersõit;

- Raudteed: Tallinn – Tapa – Tartu, Tallinn – Tapa – Narva; Tartu – Valga, Tartu – Petseri (Koidula); Valga – Petseri (Koidula), Tallinn – Paldiski, Tallinna raudteeümbersõit;

- Sadamad: Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam, Vanasadam, Kunda sadam, Pärnu sadam, Heltermaa – Rohuküla ja Virtsu – Kuivastu sadam;

- Lennujaamad: Tallinna lennujaam, Tartu, Pärnu, Kärdla ja Kuressaare lennujaam.

Ei korrigeerita

Uus otsekohalduv õigusakt kehtib alates aastast 2017.