Sotsiaalkindlustus 2014

Statistikatöö nimetus	Sotsiaalkindlustus
Statistikatöö kood	40502
Eesmärk	Sotsiaalse kaitse valdkonna statistika koostamine; sotsiaalse kaitse arvepidamise koostamine; registripõhise rahvaloenduse ettevalmistamine; registripõhise sissetuleku koostamine. Sotsiaalse kaitse statistikat mõjutavad otseselt seadusemuudatused.
Statistikatöö alus	Riigisisene tellimus
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	ÜRO Lastefond (UNICEF)
Korduvus	2013, 2014, 2015

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Metoodika ja analüüsi osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Marianne Leppik
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	juhtivstatistik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	marianne.leppik [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 8484

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	05/05/2015
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	05/05/2015

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Pensionärid pensioni liigi, soo ja vanuserühma järgi, keskmine pension. Ravikindlustushüvitised, kohustusliku ravikindlustuse kulud, ravikindlustatud. Peretoetused, sotsiaaltoetused, puuetega inimeste sotsiaaltoetused, lapsetoetuse ja üksikvanema lapsetoetuse saajad, vanemahüvitise saajad. Töötutoetuse saajad, töötuskindlustushüvitise saajad ja keskmine töötuskindlustushüvitis, koondamishüvitise saajad ja keskmine koondamishüvitis, tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad ja keskmine hüvitis.
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)
3.3. Sektorite kaetus	Sotsiaalne kaitse
3.4. Mõisted ja määratlused	Ravikindlustus – riiklikult tagatud süsteem, mille eesmärk on tervise säilitamine, haigusest või vigastusest tingitud ajutise töövõimetuse kulude ja ravikulude tasumine ning raseduse ja sünnituse korral hüvitise maksmine. Töötuskindlustus – sundkindlustuse liik, mille eesmärk on töötuks jäänud kindlustatule kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine tööotsingute ajaks, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Vanaduspension – vähemalt 15-aastase Eestis omandatud pensionistaažiga vanaduspensioniealiste isikute pension. Väljateenitud aastate pension – nende kutsealade töötajate pension, kes teevad tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab vastaval kutsealal või ametikohal edasitöötamist. Töövõimetuspension – 16-aastaste kuni vanaduspensioniealiste püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikute pension. Toitjakaotuspension – töövõimetute perekonnaliikmete ja nendega võrdsustatud isikute pension ajal, mil nad vastavad selle pensioni saamiseks ettenähtud tingimustele. Rahvapension – pension, mis on määratud isikule, kellel ei ole nõutava pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži puudumise tõttu õigust vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensionile. Vanemahüvitis – vanemale pärast lapse sündi või rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu makstav hüvitis, mis teatavate piirangutega tagab sissetulekutaseme säilimise maksimaalselt kuni lapse 18-kuuseks saamiseni.
3.5. Statistiline üksus	Isik
3.6. Statistiline üldkogum	Sotsiaalkindlustusega kaetud isikud FREIM Ei ole rakendatav.
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti Maakonnad – andmed pensionäride, ravikindlustatute, lapsetoetuse saajate ja töötuskindlustuse kohta
3.8. Ajaline kaetus	Pensionikindlustus 1970–… Ravikindlustus 1995–… Töötuskindlustus 2003–… Sotsiaaltoetused 1993–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav.

4. Mõõtühik

Hüvitise saajad – arv

Hüvitiste summa – euro

5. Vaatlusperiood

Aasta

Kuu

Kvartal

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUV ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 458/2007, 25. aprill 2007, Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

ÜRO Lastefond (UNICEF)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Ei ole rakendatav.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, avalike andmefailide, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	http://www.stat.ee/avaldamiskalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. Trükiväljaanne on kättesaadav teabekeskuses kell 9.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

Kvartal

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata.
10.2. Väljaanded	„Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia”
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Sotsiaalelu/ Sotsiaalne kaitse”.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti „Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord”: http://www.stat.ee/dokumendid/51582.
10.5. Muu levitamine	Andmed on sisendiks statistikatöödele 40509 „Sotsiaalse kaitse kulutuste arvepidamine (ESSPROS)”, 50101 „Eesti regionaalareng” ja 50201 „Säästva arengu näitajad (näidikulaud)”.
10.6. Metoodikadokumendid	Sotsiaalkaitse kogukulutuste (ESSPROS) käsiraamat, Statistikaamet (2012) http://www.stat.ee/metoodika
10.7. Kvaliteedidokumendid	ESSPROS tuumiksüsteemi kvaliteediraport; ESSPROS netosotsiaalhüvitiste mooduli kvaliteediraport; ESSPROS pensionisaajate mooduli kvaliteediraport

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa Statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse §-s 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid” sätestatud nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium

Eesti Maaomavalitsuste Liit

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/tooplaan.

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Administratiivandmed näitavad vaid ametkondlikku statistikat.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele antud hinnangu alusel.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav.
13.3. Valikust sõltumatu viga	Administratiivandmed näitavad vaid ametkondlikku statistikat.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus

Andmed avaldatakse järgmistel tähtaegadel:

töötuskindlustus 50 päeva pärast aruandekvartali lõppu (T+50);

pensionikindlustus 50 päeva pärast aruandekvartali (T+50) ja 75 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T+75);

ravikindlustus 125 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T+125);

sotsiaalkindlustustoetused 145 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T+145).

aastaandmed (vaatlusperiood – kvartal)

(2012) T+74

(2011) T+125

(2010) T+125

(2009) T+125

(2008) T+126

(2007) T+108

14.2. Õigeaegsus

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Geograafiline võrreldavus on olemas siseriiklikult. Rahvusvahelises võrdluses tuleb arvestada riikide sotsiaalkaitsesüsteemide erinevust.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on ajaliselt võrreldavad.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevusi.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

–

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Sotsiaalkindlustusametilt saadakse järgmised andmed: Riiklik pensionikindlustus (pensionisaajate arv, pensionide summa ja keskmine määratud pension pensioniliigiti). Peretoetused (toetuse saajate arv ja summa liigiti). Puuetega inimeste sotsiaaltoetused (toetuse saajate arv ja summa liigiti). Muud hüvitised ja väljamaksed (toetuse saajate arv ja summa liigiti). Pensionäride arv pensioniliikide ja vanuserühmade kaupa. Eesti Haigekassalt saadakse järgmised andmed: ravikindlustuskulud; töövõimetuslehtede arv; hüvitatud päevade arv; väljamakstud summad; kindlustatute ja kindlustatutega võrdsustatud isikute arv; Eesti Haigekassa töötajate arv. Eesti Töötukassalt saadakse andmed töötuskindlustushüvitiste, koondamise korral kindlustushüvitiste, tööandja maksejõuetuse hüvitiste ja töötutoetuste kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta Kvartal
18.3. Andmete kogumine	Eesti Haigekassalt saadakse koondandmed e-postiga. Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemist (SKAIS) saadakse koondandmed e-postiga. Eesti Töötukassalt saadakse koondandmed e-postiga.
18.4. Andmete valideerimine	Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega.
18.5. Andmete koostamine	Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav.

19. Märkused

Puuduvad.