Enim eksporditakse ja imporditakse teenuseid Harju maakonnas
Blogi
Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta I kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades (v.a Hiiu ja Põlva maakonnas). Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli 290 miljonit eurot.
Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta I kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades (v.a Hiiu ja Põlva maakonnas). Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli 290 miljonit eurot.
Eesti Panga andmetel eksporditi 2016. aasta I kvartalis Eestist teenuseid jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 0,8 miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga kahanes teenuste eksport 4% ja import 1%.
Eksport maakonniti
Sidudes Statikaametis teenuste andmed majandusüksuste juriidilistele aadressidele vastavate haldusüksustega, selgub, et 2016. aasta I kvartalis eksportisid teenuseid enim (68% kogu Eesti teenuste ekspordist) Harju maakonnas (sh Tallinnas) tegutsevad majandusüksused. Enim eksporditi Harjumaalt veondusteenuseid (235 miljoni euro eest) ning muid äriteenuseid (sh teadus- ja arendustegevuse teenused; ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused; tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused) (133 miljoni euro eest). Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kahanes Harjumaal veoteenuste eksport 9%, kuid muude äriteenuste eksport kasvas 5%. Tallinnasse registeeritud majandusüksused eksportisid I kvartalis teenuseid poole miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti teenuste ekspordist 47%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on Tallinnas tegutsevate majandusüksuste eksporditud teenuste maht kahanenud 7% võrra.
Teenuste ekspordis oli teisel kohal Tartu maakond, kust eksporditi teenuseid 2016. aasta I kvartalis 65 miljoni euro eest, ning kolmandal kohal Ida-Viru maakond 26 miljoni euroga. Kõige vähem (1 miljoni euro eest) eksportisid teenuseid Hiiu maakonnas tegutsevad majandusüksused.
Import maakonniti
2016. aasta I kvartalis importisid teenuseid kõige rohkem (54% kogu Eesti teenuste impordist) Harju maakonnas tegutsevad majandusüksused. Kõige rohkem imporditi Harjumaal muid äriteenuseid (150 miljoni euro eest) ja veondusteenuseid (147 miljoni euro eest). Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kasvas Harjumaal muude äriteenuste import 21% ja veoteenuste import 6%. Kõige vähem (4 miljoni euro eest) imporditi Harjumaal ehitusteenuseid. Tallinnasse registeeritud majandusüksused importisid I kvartalis teenuseid 343 miljoni euro eest. Võrreldes varasema aasta sama kvartaliga on Tallinnas registeeritud majandusüksuste poolt imporditud teenuste maht suurenenud 1% võrra.
2016. aasta I kvartalis oli teenuste impordis teisel kohal Tartu maakond (import 26 miljonit eurot) ja kolmandal Ida-Viru maakond (10 miljoni eurot). Kõige vähem importisid teenuseid Jõgeva ja Lääne maakonnas tegutsevad majandusüksused (kummaski 0,4 miljoni euro eest).
Statistika aluseks on Eesti Panga kogutud ja töödeldud teenuste välistehingute andmed, mille Statistikaamet sidus majandusüksuste juriidilistele aadressidele vastavate haldusüksustega. Kui haldusüksust ei saa määrata (näiteks tegemist on koondandmetega, pensionifondidega, turistidega, eraisikute või mitteresidentidega) või puudub informatsioon ettevõtte kontaktaadressi kohta, siis on andmed liigitatud rubriiki „Maakond määramata“.
Teenuste ekspordi ja impordi statistikat haldusüksuste lõikes hakkab Statistikaamet avaldama kord kvartalis statistika andmebaasis. Statistika andmebaasis on avaldatud aegrida alates 2013. aastast kvartalite ja haldusüksuste kaupa.
Lisaks on andmebaasis avaldatud ka 2013. aasta andmed omandi ja teenuse (EBOPS 2010) liigi alusel.
Mirgit Silla, Statistikaameti juhtivstatistik
Teenuste ekspordis oli teisel kohal Tartu maakond, kust eksporditi teenuseid 2016. aasta I kvartalis 65 miljoni euro eest, ning kolmandal kohal Ida-Viru maakond 26 miljoni euroga. Kõige vähem (1 miljoni euro eest) eksportisid teenuseid Hiiu maakonnas tegutsevad majandusüksused.
Import maakonniti
2016. aasta I kvartalis importisid teenuseid kõige rohkem (54% kogu Eesti teenuste impordist) Harju maakonnas tegutsevad majandusüksused. Kõige rohkem imporditi Harjumaal muid äriteenuseid (150 miljoni euro eest) ja veondusteenuseid (147 miljoni euro eest). Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kasvas Harjumaal muude äriteenuste import 21% ja veoteenuste import 6%. Kõige vähem (4 miljoni euro eest) imporditi Harjumaal ehitusteenuseid. Tallinnasse registeeritud majandusüksused importisid I kvartalis teenuseid 343 miljoni euro eest. Võrreldes varasema aasta sama kvartaliga on Tallinnas registeeritud majandusüksuste poolt imporditud teenuste maht suurenenud 1% võrra.
2016. aasta I kvartalis oli teenuste impordis teisel kohal Tartu maakond (import 26 miljonit eurot) ja kolmandal Ida-Viru maakond (10 miljoni eurot). Kõige vähem importisid teenuseid Jõgeva ja Lääne maakonnas tegutsevad majandusüksused (kummaski 0,4 miljoni euro eest).
Statistika aluseks on Eesti Panga kogutud ja töödeldud teenuste välistehingute andmed, mille Statistikaamet sidus majandusüksuste juriidilistele aadressidele vastavate haldusüksustega. Kui haldusüksust ei saa määrata (näiteks tegemist on koondandmetega, pensionifondidega, turistidega, eraisikute või mitteresidentidega) või puudub informatsioon ettevõtte kontaktaadressi kohta, siis on andmed liigitatud rubriiki „Maakond määramata“.
Teenuste ekspordi ja impordi statistikat haldusüksuste lõikes hakkab Statistikaamet avaldama kord kvartalis statistika andmebaasis. Statistika andmebaasis on avaldatud aegrida alates 2013. aastast kvartalite ja haldusüksuste kaupa.
Lisaks on andmebaasis avaldatud ka 2013. aasta andmed omandi ja teenuse (EBOPS 2010) liigi alusel.
Mirgit Silla, Statistikaameti juhtivstatistik