Eelmisel aastal kahekordistus toidukalamarja müük, kasvatatud kaubakala müük aga vähenes
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2021. aastal 849 tonni ehk kokku rohkem kui 4,3 miljoni euro väärtuses kaubakala ja vähki. Toidukalamarja müüdi aga rekordilises koguses.
Kalamarja turustati 2021. aastal 21,2 tonni ehk kaks korda rohkem kui aasta varem. Tegemist on ka läbi aastate suurima kogusega. Rahalises väärtuses müüdi kalamarja veidi enam kui poole miljoni euro eest. Toidukalamarjana müüdi põhiliselt punast kalamarja.
Möödunud aastal vähenes kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2020. aastaga 200 tonni võrra, kuid kasvatatud kala keskmine kilohind tõusis aastaga 3,8 eurolt 5 eurole. Kala müügimaht on viimasel kahel aastal vähenenud.
Statistikaameti analüütiku Swen Petersoni sõnul on vikerforell jätkuvalt Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik, mille osakaal on viimastel aastatel olnud üldiselt samas suurusjärgus. „Eelmisel aastal müüdi peaaegu 712 tonni vikerforelli, mis rahalises väärtuses teeb enam kui 3,4 miljonit eurot, see moodustas 83% kogu müügiks kasvatatud kala kogusest,“ lisas Peterson.
Harilikku jõevähki turustati 0,7 tonni ehk kolmandiku võrra vähem kui 2020. aastal. Kõige enam müüdi jõevähki 2009. aastal, kui selle kogus oli peaaegu 2 tonni.
Vikerforellile ja harilikule jõevähile lisaks kasvatatakse ning müüakse Eestis teisigi kalaliike: linaskit, angerjat, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlasi (siberi ja vene tuur), valgeamuuri jt.
Vaata ka kalanduse valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.