Ligi pool miljonit inimest on tänaseks e-loendatud, loenda end sina ka!
Praeguseks on rahvaloenduse e-loendusel üle loetud iga kolmas eestlane. Tänaseks, 18. jaanuariks on e-küsimustikuga laekunud andmed 470 000 Eesti inimese kohta, mis teeb 35% kogu rahvastikust. Veel vaid loetud päevad on aega küsimustikule vastata.
Kõige rohkem on vastuseid tulnud Tartu linnast (40,5%), teisel kohal on Harjumaa (40,3%), kõige vähem on vastajaid olnud Ida-Virumaal (15,6%).
Kõige aktiivsemad vastajad on vanuses 35–59, väikseim on loendatute protsent vanemates vanusegruppides, eriti naiste hulgas. Näiteks on üle loendatud ainult 6,7% üle 85-aastastest naistest.
Täida küsimustik veebis!
Rahvaloenduse e-küsimustikku saab täita kuni 22. jaanuarini. Seejärel, 1.–28. veebruarini koguvad rahvaloenduse küsitlejad andmeid kohustuslikku juhuvalimisse sattunud inimestelt, kes mingil põhjusel ei saanud või ei jõudnud e-küsimustikku täita.
E-küsimustikku saab täita rahvaloendus.ee kodulehel, tuvastades ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Ankeedi täitmine võtab aega umbes viis minutit.
Ankeet hõlmab vaid küsimusi, mille kohta teadlased, ametnikud ja organisatsioonid infot vajavad, kuid registritest praegu vastuseid ei leia. Küsimused puudutavad näiteks võõrkeelte ja murrakute oskust, usulist kuuluvust ja tervisest põhjustatud elulisi piiranguid.
Tähtis teada!• Rahvaloendusel osalemiseks täida ankeet kas kodulehel www.rahvaloendus.ee või aadressil https://uuringud.stat.ee Vaata lisa www.rahvaloendus.ee. |
Mis rahvaloendusel selgub?
Rahva ja eluruumide loendus on ainus uuring, mis annab meile pildi Eesti elust ühel hetkel – kes, kus ja mis tingimustes siin elavad. Rahvaloendus annab infot rahvastiku kohta üldiselt, aga ka täpsemalt perekondade, leibkondade ja eluruumide kohta. Rahvaloenduse tulemuste alusel kujundatakse Eesti elu nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil. Samuti annab loendus võrreldavad andmed teiste riikidega.