Muuseumikülastuste arv langes aastaga üle kahe korra
Statistikaameti andmete alusel tegutses eelmisel aastal Eestis 175 muuseumi 227 külastuskohaga. Muuseume külastati veidi üle 1,7 miljoni korra, mis on 2019. aastaga võrreldes enam kui kaks korda vähem.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Kaire Raasiku sõnul on kõige enam külastuskohti Harjumaa ja Tartumaa muuseumitel, kahe maakonna peale kokku täpselt sada. „Harjumaa muuseume külastati enam kui 700 000 korda, Tartumaa muuseumid kogusid veidi üle 375 000 külastuse. Kõikide teiste maakondade vahel jagunesid seega ülejäänud ligi 640 000 külastuskorda,“ ütles Raasik.
Analüütiku sõnul peitub muuseumikülastuste arvu languse peamine põhjus mullu puhkenud koroonapandeemiaga kaasnenud liikumispiirangutes. Muuseumitele mõjus eriti negatiivselt just Eestit külastanud välisturistide arvu järsk langus. „Välisturistide poolt tehti aasta varasemaga võrreldes koguni neli korda vähem muuseumikülastusi. Kui veel 2019. aastal oli iga kolmas muuseumikülastaja välisturist, siis eelmisel aastal iga viies,“ lisas Raasik.
Tuhande elaniku kohta tehti veidi üle 1300 muuseumikülastuse, kõige rohkem Läänemaal (3392) ja Saaremaal (2853) ning kõige vähem Raplamaal (221) ja Viljandimaal (291).
Kõige rohkem oli Eestis mingit kindlat piirkonda tutvustava koguga kohamuuseume (86), mõnele kitsamale valdkonnale keskenduvaid teemamuuseume (61) ning arheoloogia- ja ajaloomuuseume (44). Muuseumides töötas 1517 inimest, täistööajale taandatud töökohti oli 1397. Muuseumiruumides toimus 981 näitust, mis on 258 võrra vähem kui aasta varem.
Uuringu avaliku huvi peamine esindaja on kultuuriministeerium, kelle tellimuse alusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib. Muuseumide liigitus põhineb UNESCO soovitatud jaotusel.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Vaata ka muuseumide valdkonnalehte.
Täpsem teave
Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181