Mida suurema rahvaarvuga omavalitsusüksus, seda elujõulisem? Mitte alati!
Statistikaamet esitleb täna, 29. novembril kogumikku „Eesti piirkondlik areng 2013“, kus seekord on tähelepanu all ettevõtlus ja majandus. Ühe teemana leiab kogumikus käsitlemist omavalitsusüksuste elujõulisuse indeks.
Elujõulisuse indeks kinnitab lõhet Tallinna ja Tallinna ümbruse ning Tallinnast kaugemal asuvate piiriäärsete alade vahel. Positiivne seos rahvaarvu ja elujõulisuse indeksi vahel on küll olemas, kuid see ei ole suur — suurem rahvaarv üksinda ei taga paremat tulemust.
Esimest korda arvutas ja avaldas Statistikaamet omavalitsusüksuste elujõulisuse indeksi 2004. aastal. Üldvaade Eestile 2004. ja 2013. aastal on sarnane – positiivsemad tulemused on Tallinnas ja selle ümbruses ning teljel Tallinn-Pärnu. Negatiivsemad tulemused on piirkonnas, mille moodustab Kunda-Ikla teljel Peipsi järve poole jääv ala, kus erandina suurem positiivne piirkond moodustub Tartu ümbruses. Ka Ida-Virumaal võib pigem positiivset piirkonda näha. Probleemsema alana saab esile tuua ka piirkonna, mis moodustub Põhja-Pärnumaast ja Lõuna-Läänemaast. Sarnane pilt on Eestile omane paljude näitajate alusel.
"Vaadates arvutatud elujõulisuse indeksit pilguga, kas suurema elanike arvuga omavalitsusüksused on elujõulisemad, siis võime öelda, suurema elanike arvu ja suurema elujõulisuse indeksi vahel eksisteerib positiivne seos, kuid see seos pole nii tugev, et võiksime öelda, et mida suurem, seda elujõulisem," märkis Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski.
Elujõulisuse indeksi kohaselt on Eesti elujõuliseim vald Viimsi. „See on suhteliselt ootuspärane ja Viimsi võib selle üle uhkust tunda. Elujõulisuse indeksi arvutamise eesmärk pole aga „võitja“ selgitamine,“ rääkis Servinski ja lisas, et piirkondliku statistika ülesanne on anda infot, mille põhjal on omavalitsusüksustes võimalik oma tugevusi ja nõrkusi analüüsida. „Elujõulisuse indeks täidab ülesannet ehk veidi vürtsikamas kastmes, kui teeksid seda indeksi komponentideks olevad kaheksa näitajat eraldi. Statistikaameti arvates on põhjust mõtisklemiseks nii pingereas esimestel kui ka viimastel. Pingereas viimaseid ei ole põhjust lootusetuteks tunnistada ja esimestel on valdkondi, mida arendada,“ selgitas Servinski.
Omavalitsusüksuste elujõulisuse indeks, 2011
Elujõulisuse indeksi aluseks on kaheksa näitajat: rahvaarvu muutus, alla 65-aastaste osatähtsus kogurahvastikus, keskmine registreeritud töötus, füüsilise isiku tulumaksu laekumine elaniku kohta, kohaliku omavalitsuse tulu elaniku kohta, kõrgharidusega inimeste osatähtsus, äriühingute arv 1000 elaniku kohta, äriühingute tegevusalade arv. Indeksi väärtus ei ole otseselt seotud näitajate kohaga pingereas: indeks saab väärtuse vastavalt näitaja väärtusele.
Kogumiku "Eesti piirkondlik areng 2013" esitlus ajakirjanikele toimub täna, 29. novembril kell 11.00–12.00 Statistikaametis (Tatari 51, 5. korrus).