Sõitjaid veeti sama palju kui aasta varem, kaubavedu kasvas

Sõitjate vedu vähenes maanteel, kuid suurenes raudtee- ja õhutranspordis. Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2018. aastal maanteel, raudteel, veeteedel ja õhus kokku 208,7 miljonit sõitjat, enamik neist (72%) bussivedudel. Veondusettevõtete sõitjakäive suurenes aastaga 5% ja ulatus 2018. aastal 6,2 miljardi sõitjakilomeetrini.

Maanteetranspordiga veeti eelmisel aastal 1% vähem sõitjaid kui 2017. aastal. Sõitjate arv kokku oli 190,4 miljonit, millest 86% ehk ligi 164 miljonit olid linnaliinidel sõitjad (sh trammi ja trolliga). Linnaliinidel sõitjaid oli mullusega võrreldes 2% vähem. Sõitjate arv maakonnaliinidel ulatus 2018. aastal 16,7 miljoni sõitjani, mis oli 12% rohkem kui aasta varem. Kaugliinidel oli 4 miljonit sõitjat (langus 2%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,4 miljonit sõitjat (kasv 3%). Maanteetranspordi sõitjakäive ulatus 2018. aastal ligi 2,9 miljardi sõitjakilomeetrini.

Eesti mereveoettevõtted vedasid 2018. aastal 9,4 miljonit sõitjat, mis on peaaegu sama palju kui aasta varem. Riigisisestel merevedudel veeti 2,5 miljonit sõitjat (kasv 3%) ja rahvusvahelistel vedudel 6,9 miljonit sõitjat (langus 1%). Meretranspordiettevõtete sõitjakäive ulatus 2018. aastal 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini. Sõitjakäibest 98% andsid rahvusvahelised veod.

Mullu veeti raudteel 7,8 miljonit sõitjat, kelle hulk kasvas aastaga 4%. Riigisisestel raudteevedudel veeti ligi 7,7 miljonit sõitjat (kasv 5%) ja rahvusvahelistel vedudel 107 100 sõitjat. Raudteetranspordi sõitjakäive ulatus 416,8 miljoni sõitjakilomeetrini.

Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2018. aastal 1,1 miljonit sõitjat, mis on 11% enam kui aasta varem. 62% sõitjatest veeti regulaarlendudel. Õhutranspordiettevõtete sõitjakäive kasvas 1,5 miljardi sõitjakilomeetrini.

Kaubavedu suurenes nii maanteel kui ka raudteel. Eesti veondusettevõtted vedasid 2018. aastal esialgsete hinnangute kohaselt maanteel, raudteel, merel ja õhus kokku ligi 57,3 miljonit tonni kaupa. Sellest poole maanteel ja ligi poole raudteel.

Eesti kaubaveoautod vedasid esialgse hinnangu kohaselt 2018. aastal 29,3 miljonit tonni kaupa (kasv 1%). Riigisisestel vedudel veeti 23,7 miljonit tonni (kasv 3%) ja rahvusvahelistel vedudel 5,6 miljonit tonni (langus 7%). Maanteetranspordi veosekäive ulatus 2018. aastal hinnanguliselt ligi 6 miljardi tonnkilomeetrini.

Kaubamaht raudteel kasvas mullu 2%, ulatudes 27,8 miljoni tonnini. Ligi kaks kolmandikku raudtee kaubamahust moodustasid riigisisesed veod, mis ulatusid möödunud aastal 17 miljoni tonnini (langus 6%). Veosed avalikul raudteel ulatusid 2018. aastal 13,5 miljoni tonnini, millest ligi 80% moodustasid rahvusvahelised veod. Transiitkauba vedu moodustas sellest 9,1 miljonit tonni (kasv 20%). Importkauba ja eksportkauba vedu raudteel suurenes vastavalt 3% ja 10%. Raudteetranspordi veosekäive kasvas aastaga 12%, ulatudes 2,6 miljardi tonnkilomeetrini.

Eesti veondusettevõtete andmed on kogutud ja avaldatud lähtuvalt ettevõtte põhitegevusalast. Ettevõtte põhitegevusala on määratud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi: maismaaveondus (raudtee- ja maanteetransport), veetransport ja õhutransport.

Maanteetranspordi sõitjatevedu sisaldab vedu bussi-, trolli- ja trammitranspordiga. Vedu linnaliinidel sisaldab sõitjatevedu busside, trammide ja trollibussidega.

Sõitjakäive on sõitjateveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse sõitjakilomeetrites (skm). Üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele.

Veosekäive on kaubaveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites (tkm). Üks tonnkilomeeter on ühe tonni kauba vedamine ühe kilomeetri kaugusele.