Enamik ettevõtteid kasutas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvameetmeid
Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal kodune internetiühendus olemas 90%-l leibkondadest, 16–44-aastastest kasutas seda iga päev või peaaegu iga päev 98%. Ettevõtted panustavad üha enam oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvameetmete ja -poliitika täiustamisse.
Leibkondadest oli kodune internetiühendus kõige enam olemas lastega peredel (üle 99%). Üksikvanemate peredes oli püsiühendus 99,5%-l leibkondadest, 2018. aastal oli sama näitaja 98,2%. Viimase kolme kuu jooksul kasutas 16–44-aastastest internetti iga päev või peaaegu iga päev 98%, vanuserühmas 65‒74 suurenes sama näitaja 71%-st 75%-ni. Kodust ja töökohast eemal tarbis internetti telefoni vahendusel 83,3% ja kaasaskantavas arvutis 36,6% kasutajatest. Võrreldes eelnenud aastaga olid mõlemad näitajad tõusuteel. Vanuserühmi võrreldes tuleb esile selge trend – mida nooremad on internetikasutajad, seda enam ollakse internetis liikvel olles ja telefoni kaudu.
Nii nagu varasematel aastatel kasutas üheksa 16–74-aastast kümnest internetti nii e-kirjade saatmiseks kui ka internetipanga teenuste kasutamiseks. 72% internetikasutajatest kuulas muusikat ja kasutas sotsiaalvõrgustikke. Enim suurenes interneti vahendusel telefoniga rääkimine. Vähenes aga interneti kasutamine toodete ja teenuste kohta info otsimiseks (89,5%-st 86,4%-ni) ning enda toodete ja teenuste müümine interneti vahendusel, sh oksjonite pidamine (26,6%-st 20,2%-ni).
Viimase 12 kuu jooksul broneeris eraisikult veebilehe või mobiilirakenduse kaudu sõiduteenuse (Bolt, Uber) iga kolmas ja majutusteenuse (Airbnb.com) iga neljas internetikasutaja. Kui majutusteenuseid broneerisid veebilehe või mobiilirakenduse kaudu naised ja mehed võrdselt, siis sõiduteenuseid broneerisid mehed naistest enam (vastavalt 34,9% ja 30,5%). Internetist ostis mõne toote või teenuse 75% kasutajatest, mida on 7 protsendipunkti enam kui eelnenud aastal. Internetti kasutavatest naistest tellis interneti vahendusel kaupu ja teenuseid 77% ja meestest 73% (aasta varem vastavalt 71% ja 65%). Kõige enam telliti internetist reisi- ja majutusteenuseid (70%), kindlustuspoliise (66%) ning kontserdi-, kino-, teatri- jm ürituste pileteid (61%). Rõivaid, jalatseid ja spordikaupu ostis iga teine ning toitu ja esmatarbekaupu iga kolmas e-kaubanduse kasutaja.
2019. aastal töötas IKT kvalifikatsiooniga spetsialiste 15%-s Eesti ettevõtteist, mida on 2% võrra rohkem kui aasta varem. IKT spetsialistidega ettevõtteid oli enim vähemalt 250 hõivatuga ettevõtete rühmas. 2019. aastal tehtud uuringu „Infotehnoloogia ettevõttes“ uus teema oli IKT turvalisus. Uuringu tulemustest selgus, et enamik Eesti ettevõtetest kasutab turvameetmeid. Kõige enam rakendatakse tugevat paroolide autentimist, tarkvara värskemaid versioone, võrgujuurdepääsu kontrolle ja andmete varundamist eraldi asukohta. Vähem (7% ettevõtteist) kasutati kasutaja tuvastamist biomeetriliste meetoditega (tuvastus sõrmejälje, hääle või näo järgi)
.IKT turvalisus on ettevõtetele oluline ja sellega tegeldakse pidevalt: viimase kahe aasta jooksul on turvapoliitika kehtestanud või seda täiendanud enam kui viiendik ettevõtteist. IKT turvalisusega tuleb tegeleda ka turvaintsidentide tõttu. Viimase aasta jooksul puutus vähemalt ühel korral mõne IKT turvaintsidendiga kokku 9% ettevõtteist. Enim turvaintsidente olid seotud sellega, et IKT teenused polnud kättesaadavad kas teenindust taksitavate rünnakute või lunavara rünnakute pärast. Ettevõtetel oli vähesel määral kokkupuuteid andmete hävitamise või rikkumisega ja kahju saadi ka konfidentsiaalsete andmete lekke tõttu. Enamik ettevõtetest (91%) pole aga viimase aasta jooksul turvaintsidentidega kokku puutunud.
Enamikul Eesti ettevõtetest oli veebisait või veebilehekülg emaettevõtte veebisaidil, enamasti tutvustati neis toodet või teenust. Neljandik ettevõtteist pakub veebilehel tellimise ja broneerimise võimalust. Veebilehe kaudu müüs tooteid või teenuseid pea viiendik Eesti ettevõtetest. Levinum on veebimüük hulgi- ja jaekaubanduse, majutuse ja toitlustuse ning info ja side tegevusaladel. 18% veebikeskkonnas oma tooteid või teenuseid müüvatest ettevõtetest turustas tooteid Eestis. Euroopa riikidesse turustas veebi kaudu 8% ettevõtteist. 2018. aastal oli veebimüügi osatähtsus ettevõtete müügitulus 7%.
Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta II kvartalis. Aastatel 2005–2013 uuriti seda tööjõu-uuringu lisas, alates 2014. aastast tehakse iseseisvat uuringut. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkond erineb perekonnast, mis põhineb sugulus- või hõimlussuhetel.
Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2019. aastal osales uuringus 3400 ettevõtet. Vaatlus hõlmab vähemalt 10 hõivatuga ettevõtteid.
Statistikatööde „Infotehnoloogia leibkonnas“ ja „Infotehnoloogia ettevõttes“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.