Märtsis kahanes enim mehaaniliste masinate eksport

Uudis
Postitatud 11. mai 2020, 11.00

Statistikaameti andmetel vähenes märtsis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta märtsiga 1% ja import 2%. Võrreldes 2019. aasta I kvartaliga vähenes eksport 3% ja import 4%. Kvartali kaubavahetust mõjutas kõige enam elektriseadmete ja mineraalsete toodete ekspordi ja impordi vähenemine.

Eestist eksporditi märtsis kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 150 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 16 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul olid märtsis ekspordi languse suuremad mõjutajad puidutöötlemisseadmed ja põlevkivikütteõli. „Import aga langes peamiselt elektrooniliste integraallülituste ja sõiduautode väiksema sissetoomise tõttu,“ lisas Puura.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner märtsis oli jätkuvalt Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport vähenes kõige enam Belgiasse (langus 21 miljonit eurot), Prantsusmaale (20 miljonit eurot) ja Taani (19 miljonit eurot). Belgiasse ja Taani veeti mullusega võrreldes vähem põlevkivikütteõli ning Prantsusmaale väetiseid. Enim suurenes eksport Rootsi ja Soome. Rootsi eksporditi rohkem kommunikatsiooni seadmeid ja Soome kokkupandavaid puitehitisi.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim mõjutas ekspordi kahanemist võrreldes eelmise aasta märtsiga mehaaniliste masinate (langus 21 miljonit eurot) ja mineraalsete toodete (16 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Kõige enam aga suurenes elektriseadmete (kasv 21 miljonit eurot) ja väärismetallide (19 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas märtsis 69% kogu kaupade ekspordist. Kodumaist päritolu kaupade väljavedu vähenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 5% ja reeksport kasvas 10%. Enim vähenes Eesti päritolu lennukibensiini ja põlevkivikütteõli ning eriotstarbeliste seadmete ja mehhanismide osade väljavedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Leedust. Kaupade sissevedu vähenes enim Rootsist (langus 34 miljonit eurot), Soomest (22 miljonit eurot) ja Lätist (15 miljonit eurot). Rootsist vähenes kõige rohkem elektriseadmete ja transpordivahendite, Soomest mehaaniliste masinate ja mineraalsete toodete ning Lätist mineraalsete toodete sissevedu. Kaupade import kasvas kõige rohkem Ameerika Ühendriikidest (kasv 33 miljonit eurot).

Kaupadest toodi Eestisse enim keemiatööstuse toorainet ja tooteid, mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige enam vähenes elektriseadmete ja transpordivahendite sissevedu ning kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete ning väärismetallide import.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2019–2020
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2019 2020 muutus, % 2019 2020 muutus, % 2019 2020
I kvartal 3559 3469 -3 3933 3769 -4 -374 -300
jaanuar 1158 1146 -1 1278 1166 -9 -120 -19
veebruar 1163 1094 -6 1251 1225 -2 -88 -130
märts 1238 1229 -1 1405 1379 -2 -166 -150
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, märts 2020
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1229 100 -1 KOKKU 1379 100 -2
EL-27 842 69 -1 EL-27 1040 75 -5
Euroala 19 riiki 574 47 -6 Euroala 19 riiki 773 56 -3
EL-i välised riigid ja Suurbritannia 386 31 1 EL-i välised riigid ja Suurbritannia 339 25 9
1. Soome 221 18 14 1. Soome 163 12 -12
2. Rootsi 160 13 27 2. Saksamaa 144 10 -4
3. Läti 105 9 -6 3. Leedu 141 10 15
4. USA 79 6 -6 4. Läti 122 9 -11
5. Saksamaa 75 6 -16 5. Venemaa 117 8 2
6. Leedu 68 6 4 6. Rootsi 112 8 -23
7. Venemaa 65 5 -14 7. Poola 96 7 14
8. Taani 42 3 -31 8. Holland 61 4 -2
9. Norra 40 3 -21 9. USA 48 3 -
10. Holland 38 3 52 10. Hiina 40 3 -22
Eksport ja import kaubagruppide järgi, märts 2020
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, miljonit eurot
miljonit eurot osa-tähtsus,% muutus eelmise aastaga võrreldes, % miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, %
KOKKU 1229 100 -1 1379 100 -2 -150
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 109 9 13 149 11 9 -39
Mineraalsed tooted (V) 132 11 -11 154 11 -5 -21
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 66 5 -1 159 12 20 -93
Kummi- ja plasttooted (VII) 41 3 12 78 6 10 -37
Puit ja puittooted (IX) 131 11 -5 54 4 14 77
Paber ja pabertooted (X) 29 2 0 28 2 9 1
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 34 3 -9 57 4 -8 -23
Metall ja metalltooted (XV) 93 8 -5 121 9 -17 -28
Mehaanilised masinad (84) 103 8 -17 139 10 -8 -36
Elektriseadmed (85) 200 16 11 140 10 -21 60
Transpordivahendid (XVII) 77 6 -7 130 9 -20 -53
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 43 4 -9 32 2 -6 11
Mitmesugused tööstustooted (XX) 111 9 1 37 3 -3 74
Muu 59 5 37 103 7 69 -44

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.