Statistikaamet sai parima visualiseerija tiitli
Rahvusvahelisel avaandmete päeval, 6. märtsil pälvis statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt aasta parima visualiseerija tiitli. Tunnustuse tõid ametile kasulikud kliendirakendused.
Statistikaametile tõid parima visualiseerija tunnustuse viimase poolteise aasta jooksul avalikustatud rakendused:
Tõetamm, mis annab tervikpildi sellest, kuidas Eesti läheb; palgarakendus, kus on kuvatud ametirühmade palgad maakondade ja piirkondade kaupa;
juhtimislauad, kust leiab olulisemad piirkondlikud ja arengukavade näitajad ning saab kiire ülevaate konkreetses ettevõtluse sektoris toimuvast.
Lisaks uutele kliendirakendustele uuendas statistikaamet möödunud aastal ka oma kodulehte, kust pääseb lihtsalt kõikide rakendusteni.
„Eraisik, ettevõtja ega riik ei saa toimida, kui ei tee enda jaoks otsuseid andmetele tuginedes. Visualiseeritud infot on lihtne kasutada. Pildina esitatud andmed kõnetavad rohkem kui üks suur andmetabel,“ põhjendas statistikaameti projektijuht Ene Saareoja, miks statistikaamet on järjest rohkem andmete visualiseerimisse panustanud.
Digiriigi andmete juhi Ott Velsbergi sõnul on avaandmete valdkond viimaste aastatega hoogsalt arenenud ja järjest on kasvanud ka kasutajate ootus andmete kättesaadavusele ja kvaliteedile. „Statistikaamet on andmevisuaalide ja rakendustega suurendanud inimeste informeeritust ja andmetest teadlikkust, seda näiteks juhtimislaudade ja Tõetamme kaudu,“ tõi Velsberg välja.
Parimate avaandmete valdkonda panustajatena tunnustas ministeerium ka Keskkonnaagentuuri, kes pälvis parima andmete avalikustaja tiitli ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse Terviseameti koroonaviiruse andmestikku, kes sai tunnustuse „Rahva lemmik kasutuslugu“.
Andmed on uus nafta
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul muutub avaandmete valdkond järjest olulisemaks ning andmeid avalikustatakse ja kasutatakse üha enam. „Andmed on tänapäeval piltlikult öeldes uus „nafta“ ja neil on väga oluline roll digiriigi arengus, paremate teenuste loomisel, ettevõtluse toetamisel ja krattide kasutusele võtmisel. Avaandmete väärtust tõestas kindlasti ka käesolev kriis, kus avaandmetel on olnud oluline roll nii teadlikkuse tõstmisel kui ka paremate otsuste tegemisel,“ rääkis Sutt.
Avaandmed on tasuta andmed, mis on antud kõigile vabalt kasutamiseks ja jagamiseks. Tänu avaandmete avalikustamisele saavad nii erasektor, akadeemia, vabaühendused kui ka teised huvilised kasutada olemasolevaid andmeid ilma, et nad peaksid neid ise koguma.
Euroopa avaandmete küpsuse indeksis on Eesti 2020. aasta tulemuste järgi 5. kohal, mis on märkimisväärne tõus 2018. aasta 27. kohalt.
