Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?

Uudis

Postitatud 1. oktoober 2026, 14.13

Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.

Statistika tegemisel on Eesti elanikke ikka ja jälle jagatud maa- ja linnarahvaks, et neid siis kas omavahel või maa- ja linnarahva elu erinevates omavalitsustes võrrelda. Enne 2018. aastat eristati maa- ja linnarahvastikku asulatüübi alusel. Neid, kes elasid asulates, mis kandsid linna või alevi nimetust, loeti linnarahvaks, ja neid, kes elasid alevikes või külades, loeti maarahvaks. Paraku ei käinud asulate nimetused ajaga kaasas. Külad, mille rahvaarv edestas mitut linna, säilitasid „küla“ nimetuse ka siis, kui elanike arv küündis mitme tuhandeni. Esines ka vastupidiseid juhtumeid, näiteks Läti piiri ääres asuv 700 elanikuga Mõisaküla loeti selle väiksusest ja eraldatusest hoolimata linnaks ja selle elanikke linnarahvaks. Haldusreformi tuules, kus uued omavalitsused ühendasid endas paljudel juhtudel nii linnalisi kui ka maalisi asustuspiirkondi, muudeti maa- või linnarahvaks jaotamise kriteeriume.

2018. aastal omistati Eesti asulatele asustuspiirkonna tunnus. See võis olla linnaline, väikelinnaline või maaline. Omistamise aluseks oli kombinatsioon asula rahvaarvust ja rahvastikutihedusest. Toona välja töötatud metoodika järgi oli Eestis 32 linnalist asulat, 83 väikelinnalist asulat ja 4599 maalist asulat.

Kui elanikkond muutub, tuleb muuta ka metoodikat

Kuna asulate elanikkond on pidevas muutumises, mõned põllud täis ehitatud ja mõned linnad kahanenud väikelinnadeks, vajavad asustuspiirkonnad uuendamist. Euroopa statistikaameti (Eurostat) linnade uuringu (Urban Audit) raames vaatas ka statistikaamet metoodika üle. Protsessi käigus kaaluti erinevaid lahendusi, sealhulgas arutati, kas jätkata nii vana metoodikaga kui muuta linnalisuse tunnust täielikult ja võtta seni kehtinud kolmese jaotuse asemel kasutusele mõni teistsugune jaotus. Pärast põhjalikke kaalumisi leiti, et mõistlik on jätkata sarnase metoodikaga. Uuendatud linnalisuse tunnus arvutati 01.01.2025 seisuga rahvaarvu järgi. Linnalisuse tunnus muudeti Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) pikas koodis 2025. aasta viimases versioonis, seega on see kasutusel alates EHAK2025 viiendast versioonist (EHAK2025v5). Statistika tootmises võeti ümberarvutatud linnalisusega EHAK kasutusele 2026. aastal.

Uuendatud metoodika järgi on Eestis 44 linnalist asustusüksust, 86 väikelinnalist asustusüksust ja 4584 maalist asustusüksust. Ümberarvutustega muutus 35 asustusüksuse tüüp:

1 linnaline asustusüksus muutus väikelinnaliseks;
13 väikelinnalist asustusüksust muutus linnaliseks;
3 väikelinnalist asustusüksust muutus maaliseks;
18 maalist asustusüksust muutus väikelinnaliseks.

Metoodika uuenduse tõttu suurenes 41 000 inimese ehk ligi 5% võrra linnalistes piirkondades elavate inimeste arv, kuid vähenes 32 000 inimese võrra väikelinnalistes piirkondades elavate inimeste arv. Suurima muudatusena saab esile tuua paljude varem väikelinna staatuses olnud asulate muutumist linnalisteks, mis on iseloomulik Tallinna ja Tartu läheduses olevatele asulatele. Teisisõnu on jätkunud eeslinnastumine ja linnade lähialad võtavad rahvastikustatistika vaates üha enam linnalist vormi.

Asustuspiirkonna tüüp	Vana metoodika, 01.01.2025	Uus metoodika, 01.01.2025
Linnaline asustuspiirkond	837 272	878 195
Väikelinnaline asustuspiirkond	132 011	99 977
Maaline asustuspiirkond	400 712	391 823

Loe täpsemat kirjeldust uuendatud metoodikadokumendist.

Muutunud asustuspiirkonna tüübiga asulad EHAK2025v1 näitel. NB! Muudatused viidi sisse alates versioonist EHAK2025v5.

Tabel 1. Muutunud linnalisusega asulad EHAK2025v1 järgi

Asula	Vana linnalisus	Uus linnalisus
Harju maakond, Harku vald, Tabasalu alevik	V	L
Harju maakond, Harku vald, Tiskre küla	V	L
Harju maakond, Kiili vald, Sausti küla	M	V
Harju maakond, Rae vald, Järveküla	V	L
Harju maakond, Rae vald, Pajupea küla	V	M
Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik	V	L
Harju maakond, Rae vald, Pildiküla	M	V
Harju maakond, Saku vald, Tänassilma küla	M	V
Harju maakond, Saue vald, Alliku küla	V	L
Harju maakond, Saue vald, Saue linn	V	L
Harju maakond, Viimsi vald, Lubja küla	V	L
Järva maakond, Paide linn, Kriilevälja küla	M	V
Lääne maakond, Haapsalu linn, Uuemõisa alevik	V	L
Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Ussimäe küla	V	L
Rapla maakond, Rapla vald, Alu alevik	M	V
Rapla maakond, Rapla vald, Valtu küla	M	V
Saare maakond, Saaremaa vald, Kudjape alevik	L	V
Tartu maakond, Kambja vald, Räni alevik	M	V
Tartu maakond, Kambja vald, Tõrvandi alevik	V	L
Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik	V	L
Tartu maakond, Kastre vald, Aardla küla	M	V
Tartu maakond, Kastre vald, Haaslava küla	M	V
Tartu maakond, Kastre vald, Kaagvere küla	M	V
Tartu maakond, Luunja vald, Kabina küla	M	V
Tartu maakond, Luunja vald, Kakumetsa küla	M	V
Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla	V	L
Tartu maakond, Luunja vald, Luunja alevik	M	V
Tartu maakond, Luunja vald, Põvvatu küla	M	V
Tartu maakond, Nõo vald, Uuta küla	V	M
Tartu maakond, Tartu vald, Kõrveküla alevik	M	V
Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev	V	L
Tartu maakond, Tartu vald, Tila küla	V	M
Viljandi maakond, Viljandi vald, Jämejala küla	M	V
Võru maakond, Võru vald, Võlsi küla	M	V
Võru maakond, Võru vald, Võrumõisa küla	M	V

Täpsem teave

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)