Tõetammelt leiab Eesti arengu uued näitajad ja eesmärgid
Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Äsja jõudsid tammele mitu täiesti uut mõõdikut ning muutunud eesmärgid.
Tõetammelt leitavad näitajad ja eesmärgid on välja toodud kolmes olulises Eesti riigi arenguplaanis: Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023, säästva arengu riiklikus strateegias ja Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“.
Tõetammel avaldatud näitajad annavad kiire ülevaate, kui edukas on riigi pikaajaline arengustrateegia, kas strateegias kokkulepitu tulemusel on näitaja paranenud või mitte ning vastavalt sellele langetada kaalutletud otsuseid, mida teha edasi. Statistikaameti projektijuht Ene Saareoja sõnul on toimunud muudatusi ja uuendusi kõigis kolmes arengukavas jälgitavates näitajates või eesmärkides ning nüüdseks kajastuvad need uuendused ka Tõetammel.
Mis on Tõetamm?Tõetamm on Eesti oluliste näitajate digitaalne mõõdupuu, mis annab vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Tõetammelt leiab 15 oksa ehk tulemusvaldkonda, sh majandus, keskkond, tervis, energeetika, haridus, ettevõtlus, transport, turvalisus, välispoliitika jm. Iga tammepuu leht sümboliseerib üht mõõdikut ja eesmärki, kuhu peaks Eesti jõudma. Tõetamme rohelised lehed näitavad, et eesmärk on täidetud. Kollased lehed tähendavad mahajäämust, kuid oodatava tulemuse poole liikumist. Punased lehed näitavad aga mahajäämust ja seda, et oodatava tulemuse poole ei liiguta. |
Millised uuendused on toimunud?
Eesti säästva arengu jälgimiseks on koostatud säästva arengu näitajate nimekiri, mis mõõdab liikumist säästva arengu eesmärkide suunas. Möödunud, 2021. aastal uuendas säästva arengu komisjon säästva arengu näitajate nimekirja ja korrigeeris või sõnastas ümber mõned mõõdikud, et tagatud oleks ajakohasus andmete kvaliteet.
Peamised muudatused säästva arengu strateegias
- Näitaja "Suhtelise vaesuse määr" asendus näitajaga „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, sh jälgitakse ka lastega leibkondade püsivat suhtelist vaesust.
- Täiskasvanute elukestvas õppes osalemist jälgitakse nüüdsest kahe erineva õppeliigi alusel: 1) formaal- ja mitteformaalõppes osalemise määraga ja 2) informaalõppes osalemise määrasega. Varasemalt mõõdeti ainult formaal- ja mitteformaalõppes osalemist.
- Kolmanda taseme haridusega inimeste vanuserühma laiendati: varem mõõdetav vanuserühm 30–34 asendus vanuserühmaga 25–34.
- Lisandus uus näitaja „Eri- ja kutseharidusega inimeste osatähtsus 25–64-aastaste hulgas“.
- Näitajad „Naiste ja meeste ajakasutusindeks“ ja „Naiste ja meeste hoolsuskohustuse indeks“ asendusid uue näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“.
- Näitaja „Tööjõu tootlikkus tunnis“ asendus näitajaga „Tööjõu tootlikkuse osatähtsus EL-i keskmises“.
- Näitaja „Tööjõus osalemise määr“ vanusegruppi laienes: varem arvutati 20–64 aastaste tööhõivet, uus näitaja aga mõõdab 15–74-aastaste tööjõus osalemise määra.
- Lisandus uus näitaja „Suure hoolduskoormusega elanike osatähtsus“.
- Näitaja „Rahulolu eluruumide seisundiga“ asendus näitajaga „“Rahulolu elukeskkonnaga“.
- Näitaja „Ohtlike jäätmete taaskasutusmäär“ asendus näitajaga „Ohtlike jäätme teke, tonnides“.
- Lisandusid uued näitajad „Ökoinnovatsiooniindeks“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor)“.
- Kui varem mõõdeti kasvuhoonegaaside heitkogust SKP suhtes, siis uuendatud nimekirja lisandus ka kasvuhoonegaaside heitkoguse mõõtmine inimese kohta.
- Näitaja „Vähemalt heas koondseisundis rannikuveekogumid“ asendati näitajaga „Üldfosfori ja -lämmastiku koormus merre“.
- Lisandus uus näitaja „Ringleva materjali määr“.
- Näitaja „Summaarne sündimuskordaja“ asendus näitajaga „Kohortsündimuskordaja“.
Uuendatud mõõdikud koos tegelike väärtustega on avaldatud ka statistikaandmebaasi uues tabelis SN11. Vaata säästva arengu seisu Tõetammelt siit.
Muudatused vabariigi valitsuse tegevusprogrammis
Selle aasta alguses sõnastati uuesti ja seati uus eesmärk järgmistele valitsuse tegevusprogrammi mõõdikutele:
- „COVID-19 vastase vaktsiiniga vaktsineeritute osakaal täiskasvanud elanikkonnas“ (eesmärk 2021 lõpuks – 70%). Uus sõnastus on: „ COVID-19-vastase vaktsiiniga vaktsineeritute osakaal esmase vaktsineerimiskuuriga 12+ elanikkonnas“ (eesmärk 2022. aasta lõpuks on 80%).
- „Eesti keelest erineva emakeelega õppija eesti keele oskus põhikooli lõpetamisel vähemalt B1-tasemel“ (eesmärk 2023 lõpuks – 72% õppijatest) uus sõnastus on „ Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme saavutanute osakaal“ (eesmärk – kasvab 2023. aasta lõpuks).
Vaata vabariigi valitsuse tegevusprogrammi näitajaid ja sihte Tõetammelt siit.
Muudatused arengustrateegias „Eesti 2035“
Tõetammele on lisandunud järgmised uued mõõdikud:
- Tegusa inimese näitaja, mis näitab kui suur osa 18–65-aastastest õpivad või töötavad ja on osalenud kultuurielus või vabatahtlikus töös.
- Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid.
- Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine: informaalõppes osalemise määr
- Kohortsündimuskordaja
Vaata arengustrateegias „Eesti 2035“ näitajaid ja sihte Tõetammelt siit.