Transporditaristu

Statistikaamet

Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond

Rita Raudjärv

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

rita.raudjarv@stat.ee

625 9228

07/10/2020

07/10/2020

Liiklusteede pikkus, riigimaanteede pikkus teekatte liigi järgi, sildade ja viaduktide arv tee liigi järgi ning raudteeliiklusregistris registreeritud raudteed

Ei kasutata

Liiklusteed

Automaatblokeering – rongiliikluse intervallreguleerimise süsteem, mille puhul jaamavahe jaotatakse blokkpiirkondadeks. Blokkpiirkondi piiravate fooride näidud muutuvad automaatselt ja foorid edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on veeremist vaba või veeremiga hõivatud.

Avalik raudtee – raudtee-ettevõtja raudteetaristu, mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest olema diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee-ettevõtjatele raudteeveoteenuse osutamiseks raudteeseaduses sätestatud alustel ja korras.

Elektrifitseeritud raudtee – elektertransporti võimaldava kontaktvõrgu või kontaktrööpaga varustatud rööbastee.

Jaam (raudteejaam) – rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab ronge vastu võtta ja ära saata, korraldada rongide vahetust ning möödasõidu ja vastava tehnilise varustatuse korral ka manöövritöid, veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone.

Kõrvalmaantee – maantee, mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega.

Laevatatav siseveetee — veekogu, mis ei ole mere osa ja mis on oma looduslike või tehislike omaduste tõttu eelkõige siseveelaevadaga laevatatav. Mõiste hõlmab nii laevatatavaid jõgesid, järvi, kanaleid kui ka estuaare.

Lennumarsruut – kindlaksmääratud teekond lennuliikluse suunamiseks.

Muu tee – mujal määratlemata tee.

Peatee – katkematult ühest lõpp-punktist teise kulgeva rongiliini moodustav rööbastee, mis ühendab jaamu, tariifinimestikes kaupade peale- või mahalaadimise või reisijate pealetuleku- või mahaminekukohtadena näidatud eraldi asuvaid punkte.

Poolautomaatblokeering – poolautomaatne rongiliikluse süsteem, mis võimaldab naaberjaama korraldajalt saadud elektrilise blokksignaali „nõusolek” olemasolul avada väljasõidusignaali ja saata rongi jaamavahele.

Põhimaantee – maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.

Ramp ja ühendustee – liikluse korraldamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks eri- või samatasandiliste teede ristumisalale ehitatud rajatis.

Raudtee – maatükiga püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist koosnev tee pealisehitus.

Raudtee kogupikkus – kõik raudteed, mis on otse või teiste raudteede kaudu ühenduses avalikuks kasutamiseks määratud raudteede (edaspidi avalik raudtee) võrgustikuga, sealhulgas raudteed, mis on vajalikud depoosse või tehnohooldepunkti sissesõiduks ja neist väljasõiduks (depooteed), ja muud vedu toetava või abistava iseloomuga raudteed.

Raudteeületuskoht – raudtee samatasandiline ristumiskoht tee või tänavaga. (Tee – raudteestatistikas igasugune avalik või eramaantee, tänav või kiirtee, sealhulgas jalg- ja jalgrattatee.)

Raudteeületuskohti on kahte liiki: reguleeritud ja reguleerimata raudteeületuskohad.

Reguleerimata raudteeületuskoht – varustatud ainult liiklusmärkidega.

Reguleeritud raudteeületuskoht – varustatud peale liiklusmärkide fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuriga või mõnega neist.

Reisirongide peatuskoht – nõuetekohaselt ehitatud ja tähistatud reisirongide peatuskoht jaamavahel.

Rööbastee – rööpapaar, millel saavad liigelda raudteesõidukid.

Tugimaantee – maantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega.

Riigimaantee, raudtee, laevatatav siseveetee, lennumarsruut

Ei ole rakendatav

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

Liiklusteed 1990–…

Gaasitorustikud 2002–2016

Ei ole rakendatav

Veoteede pikkus – kilomeeter

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)

Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF)

Rahvusvaheline maanteeliit (IRF)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Ei ole rakendatav

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

http://www.stat.ee/avaldamiskalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonna „Majandus / Transport / Transporditaristu“ tabelites:

KVT02: Liiklusteede pikkus, 31. detsember

KVT022: Riigimaanteede pikkus teekatte liigi järgi, 31. detsember

KVT026: Raudteeliiklusregistris registreeritud raudteed, 31. detsember

Ei ole rakendatav

Ei kasutata

Transpordistatistika sõnastik (koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm)

http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/coded_files/transport_glossary_4_ed_ET.pdf

Teeregistri andmete kvaliteedianalüüs

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/statistikatood.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Andmed avaldatakse 120 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 120).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad, vastates Eurostati/OECD/UNECE transpordi ühisküsimustiku määratlustele.

Alates 2017. aastast ei avaldata maakondlikku lõiget.

Ei ole rakendatav

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Statistikatöö maksumus 0,9 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tööpäevi: 0,9

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Raudtee ja veeremi olem ning liiklusõnnetused 3,5

Õhusõidukite register

Laevaregister

Teeregistri andmed Maanteeametist

(2016. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel kahe aasta jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Tehnilise Järelevalve Ametilt saadakse riikliku raudteeliiklusregistri andmed raudteede kohta. Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga „Raudtee ja veeremi olem“.

Maanteeametilt saadakse riikliku teeregistri andmed riigimaanteede kohta.

Veeteede Ametilt saadakse andmed siseveeteede kohta.

Lennuametilt saadakse andmed lennuteede kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil http://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Raudtee ja veeremi olem“.

Riikliku teeregistri andmed saadakse vastavalt Maanteeameti ja Statistikaameti lepingule Maanteeametist failiedastusserveri kaudu.

Andmeid valideerib nende haldaja.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei korrigeerita

Alates 2017. aastast vähendatakse statistikatöö siseriiklikku osa (maakondlik statistika).

2018. aastal lõpetatakse andmete kogumine küsimustikuga „Gaasitorustikud“.