Infotehnoloogia ettevõttes

Statistikatöö eesmärk on anda teavet infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni vahendite kasutamise kohta ettevõtetes. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kasutab andmeid infoühiskonna arengutaseme hindamisel, poliitika kujundamisel ja eri meetmete väljatöötamisel.

Põhiandmed internetiühenduse ning e-kaubanduse kohta avaldatakse igal aastal.

Lisaks põhiandmetele avaldatakse üle aasta või üle kahe aasta andmeid erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutusvaldkondade kohta. Uute teemade puhul on reegel, et andmeid kogutakse järjestikku kahel aastal, et selgitada välja, kas küsimused töötavad. Kogutavate andmete loetelu kinnitab Euroopa Komisjon rakendusmäärusega igal aastal järgneva uuringuperioodi kohta. Teemad, mis vahelduvad aastate lõikes, on järgnevad: veebilehe või sotsiaalmeedia, haldustarkvara kasutamine, 3D-printimine, robootika, asjade internet (IoT), tehisintellekt, andmeanalüütika, pilveteenused, IKT turvalisus, keskkonnateadlikkus, e-arvete saatmine.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Kuni 2025. aastani (k.a) on andmed avaldatud EMTAKi 2008. aasta versiooni järgi, alates 2026. aastast avaldatakse andmeid EMTAKi 2025. aasta versiooni järgi.

Uuringusse kuuluvad sektorid (EMTAK 2008 järgi):
C Töötlev tööstus;
D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus;
F Ehitus;
G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont;
H Veondus ja laondus;
I Majutus ja toitlustus;
J Info ja side;
L Kinnisvaraalane tegevus;
M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus;
N Haldus- ja abitegevused;
jaotus 951 Arvutite ja sideseadmete parandus.

3D-printimine – 3D-printeri ehk kolmemõõtmelise printeri abil CAD-failist (kavandist) kolmemõõtmelise eseme tegemine. Põhiline valmistamismeetod seisneb detailide kasvatamises kihtide kaupa, lisades uut materjali eelnevalt paigaldatud kihile. Printimisel saadud detaili saab kasutada näiteks toote disaini arendamiseks, valuvormide valmistamiseks, mudelite koostamise prototüübina.

Andmeanalüütika – tehnoloogia, meetodite või tarkvara rakendamine selleks, et avastada andmetes mustreid ja trende.

Mitme analüütilise mudeli rakendamine võimaldab andmete tõhusamat kasutamist. Traditsioonilisest statistilisest andmeanalüüsist eristab andmeanalüütikat see, et see hõlmab paljusid andmeanalüüsi liike. Seega ei ole andmeanalüütika niivõrd seotud üksikute analüüside või analüüsietappidega, kuivõrd üldise metoodikaga, mille rakendamise tulemuseks on kasulik teave organisatsioonis paremate juhtimisotsuste tegemiseks.

Arvuti – personaalarvutid, kaasaskantavad arvutid (süle- ja tahvelarvutid), pihuarvutid ja nutitelefonid.

Arvutite kasutamise all ei peeta silmas arvutite omamist. Arvuti võib kuuluda ettevõttele, olla liisitud või kuuluda mõnele teisele ettevõttele.

Asjade internet – interneti (eelkõige Wi-Fi) vahendusel ühendatud seadmete kogum, mis võimaldab ümbritseva keskkonna seiret, seadmetevahelise teabe edastamist ja protsesside automatiseeritud kaugjuhtimist. Asjade interneti seadmete kogum koosneb omavahel ühendatud "tarkadest" seadmetest. „Tark“ tähendab, et seadme algset funktsiooni täiendab sisseehitatud riist- ja tarkvara, mida võib kirjeldada kui andmeedastusmoodulit.

Avatud lähtekoodiga tarkvara – tarkvara, mille lähtekood on kõigile vabalt kättesaadav, ning mida võib uurida, muuta ja edasi levitada vastavalt avatud lähtekoodiga litsentsi tingimustele

CRM (kliendisuhete haldussüsteem) – integreeritud infosüsteem müügieelse ja -järgse tegevuse planeerimiseks ja juhtimiseks, kliendiga seotud info kogumiseks, integreerimiseks, töötlemiseks ja analüüsiks

Digiallkiri – elektroonsele dokumendile lisatav andmekogum, mis näitab allkirjastaja seost dokumendiga.

Eestis on digiallkiri juriidiliselt võrdsustatud omakäelise allkirjaga.

E-arve (elektronarve) – makseinfot sisaldav elektrondokument (e-dokument). E-arveid on kaht tüüpi: 1) automaattöötlust võimaldavad standardstruktuuriga e-arved, mida vahetavad partnerid otse infosüsteemist infosüsteemi või e-arvete vahendajate kaudu (OMNIVA Arvekeskus, Opus Capita, Edisoft, Telema, E-arveldaja); 2) elektroonselt saadetud arved, mis ei võimalda automaattöötlust (nt e-kiri, PDF-fail).

Ekstranet – intranet või selle osa, millele on võimaldatud juurdepääs üle interneti

ERP (ettevõtete ressursihaldustarkvara) – oluliste ärikomponentide, nagu tooteplaneerimise, varustamise, laoseisu, turustamise, kliendihalduse, tellimuste täitmise jälgimise jmt integreeritud haldamise süsteem

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast

IKT-spetsialist – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) juhid, kujundajad ja multimeediadisainerid, IKT-tippspetsialistid, tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, elektroonikainsenerid, IKT-protsesside, -teenuste ja -kasutajatoe tehnikud, telekommunikatsiooni- ja ringhäälingutehnikud, infotehnoloogia erakoolitajad, telekommunikatsiooniinsenerid, IKT-seadmete paigaldajad ja hooldajad, IKT-lahenduste müügi tippspetsialistid.
Alus: ametite klassifikaator 2008ap (ISCO 08).

IKT turvalisus – IKT-süsteemidele andmete ja süsteemi terviklikkuse, autentsuse, käideldavuse ja konfidentsiaalsuse kaitseks rakendatavad meetmed, juhtimine ja toimingud

Internet – ülemaailmne arvuteid ühendav andmesidevõrk, mis võimaldab kasutada selliseid teenuseid, nagu kaugsisselogimine, failiedastus, elektronpost jms. Samuti põhineb internetil veeb.

Internetiühendus – internetiga ühenduse saamise võimalus (mitte ühenduslepingu omamine), sh ka internetiühendus nutitelefonis mobiiltelefonivõrgu kaudu

Intranet – intranet ehk sisevõrk on organisatsiooni sisemiseks kasutamiseks mõeldud privaatne võrk, mis kasutab samu tehnoloogiaid nagu internet, kuid millele pääsevad ligi ainult volitatud kasutajad

ISDN (integraalteenuste digitaalvõrk) – integreeritud teenuste digitaalvõrk; rahvusvaheline sidestandard mitme andmevoo (heli, pilt jm) samaaegseks edastamiseks telefoniliinide kaudu

Kiireim lepinguline allalaadimiskiirus – kiireim lepinguline allalaadimiskiirus, mida internetiühenduse pakkuja lepingus lubab.
Kui ettevõte kasutab eri internetiühendusi (nt ADSL ja mobiilne sama liiki ühendus eri asukohas), tuleks arvestada kiireimat neist. Üldjuhul on lepinguline allalaadimiskiirus märgitud teenuse tarnija esitatud arvel.

Kohtvõrk (LAN) – piiratud alal (nt hoone või hoonete grupi piires) paiknev arvutivõrk

Krüpteerimine – andmete teisendamine kujule, mida on võimalik kasutada vaid vastava võtme olemasolul

Pilveteenus – interneti (sh VPN-ühenduse) kaudu osutatavad tarkvara või e-posti kasutamise, andmete majutamise, virtuaalserveri ressursi kasutamise jmt teenused (nt Office 365, Picasa, Gmail jt Google'i teenused). Tellitud pilveteenust saab kasutada erinevatest internetti ühendatud arvutitest. Enamiku teenuste kasutajaliides on veebilehitseja, mõnel juhul installitakse spetsiaalne kasutajaliides.

Pilveteenuste tunnused:

• neid pakutakse teenuseosutajate serveritest;
• teenuse mahtu saab kergesti muuta (nt kasutajate arvu või salvestusmahtu);
• tarbija teenindab ennast ise, teenuseosutaja personal ei sekku teenuse igapäevasesse kasutamisse;
• need on tasulised (nt ettemaksuna) kasutajate arvu või teenuse mahu järgi.

Privaatsusdeklaratsioon – kirjeldab, kuidas kasutab veebisaiti haldav organisatsioon veebisaidi kasutamise käigus inimeste kohta kogutavaid eraelulisi andmeid (nimi, kontaktandmed, ostueelistused jne)

Püsiühendus – interneti püsiühendus on suurt ülekandekiirust nõudev internetiteenus, nt telefoniliinide kaudu pakutav DSL-ühendus (DSL – digital subscriber line ehk digitaalne abonendiliin) või mõnd teist tüüpi fikseeritud lairibaühendus (nt ADSL, SDSL, VDSL, FTTP, kaabelühendus, traadita püsiühendus vms)

RFID (raadiosagedustuvastuse) tehnoloogia – automaatse tuvastamise meetod, mis võimaldab infot distantsilt salvestada ja lugeda. Tootele või objektile lisatud RFID märk (tag) edastab infot raadiolainete abil.

Suurandmed (big data) – andmed, mis tekivad digitehnoloogia rakendamisel ja edastatakse automaatselt masinast masinasse, nt andmed tootmisprotsessi sensoritelt, sotsiaalmeedia tegevuse andmed, tehingulogid jne.
Suurandmetele on tavaliselt iseloomulik

• ülisuur andmemaht;
• andmeformaatide mitmekesisus, struktureeritud ja struktureerimata andmed eri allikatest (tekstina, videona, häälsalvestusena, dokumendid, sensoriandmed, tegevuslogid, koordinaadid jne);
• andmete tekkimise, kättesaadavaks muutumise ja teisenemise suur kiirus.

Suurandmete analüüsiks kasutatakse enamasti spetsiaalseid töötlusprogramme ja töökeskkondi, nt Hadoop, YARN, MapReduce, Spark, Hive, Pig, samuti NoSQL-andmebaase ning asjaomaste oskustega töötajat. Analüüs on nii ettevõtte enda allikatest kui ka mujalt saadavate andmete töötlemine.

Tehisintellekt – tehnoloogiate ja meetodite kogum, mis võimaldab süsteemidel õppida, teha järeldusi ning automatiseerida otsuste tegemist, et saavutada seatud eesmärke.
Tehisintellekt võib olla puhtalt tarkvaraline (töötada olemasoleval riistvaral) või integreeritud seadmetesse.

Tulemüür – tarkvara või võrguseade, mis kontrollib sisevõrgu ja interneti vahelist pääsupoliitikat vastavalt seadistatud piirangutele

Tööga hõivatud isikud – tööga hõivatud isikud on

• ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed;
• täis- või osaajatöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;
• isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte töötajate koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas;
• ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel, õppepuhkusel olijad, streikijad jt);
• hooajatöötajad, praktikandid (õpipoisid) ja kodustöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;
• töövõtulepinguga töötavad isikud

Tööstusrobot – tööstusautomaatikas kasutatav automaatjuhitav ümberprogrammeeritav manipulaatorit ehk mehhaanilist kätt sisaldav masin, mis võib olla kohtkindel või mobiilne.
Automaatjuhtimisega tööpink ei ole tööstusrobot, samuti ei kuulu siia tarkvararobotid.

**Veebileht – veebis (www) asuv dokument. Veebilehtede loomiseks kasutatakse HTML-märgistuskeelt, mis määrab kindlaks veebilehe sisu (pildid, tekst, hüpertekstlingid, video- ja audiofailid), esitusviisi ja väljanägemise.

Veebisait – kodulehega (home page) algav veebilehtede (HTML-failide) kogum. Igal veebisaidil on oma veebiaadress (web address), mis võib kuuluda eraisikule, firmale või organisatsioonile. Veebisaite hoitakse veebiserverites, mida haldavad firmad ise või ISPd. Suured veebisaidid võivad asuda ka osadena mitmes eraldi serveris.

Veebipõhine müük – toimub veebisaidilt veebipoe või e-vormi kaudu tehtud tellimuste põhjal.
Veebipõhise müügi määratlus ei olene sellest, kust ühendus veebi võetakse. Ka müüja suhtevõrgu (extranet) või mobiilsete seadmete rakenduste (äppide) kaudu saadud tellimuste täitmine on veebimüük.

xDSL – asümmeetriline, sümmeetriline jne digitaalne abonentliin (… Digital Subscriber Line: ADSL, SDSL jne); tehnoloogiate perekond, mis võimaldab pakkuda suurt ülekandekiirust nõudvaid teenuseid telefoniliinide kaudu

Ettevõte

Vähemalt 10 hõivatuga ettevõtted

Kogu Eesti

2003–…

Andmed avaldatakse jooksva aasta kohta, v.a IKT-spetsialistide ja e-kaubanduse andmed, mis avaldatakse uuringu perioodile eelneva aasta kohta.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/1883, 9. juuli 2024, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152 nähakse ette teema „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine ja e-kaubandus“ andmenõuete tehnilised üksikasjad ning metaandmete aruande ja kvaliteediaruande esitamise tähtpäev vaatlusaastaks 2025 (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Selle töö andmete põhjal ilmub pressiteade kord aastas koos andmete avaldamisega. 2025. aasta andmete põhjal ilmus pressiteade „Statistikaameti IT uuring: pooled Eesti ettevõtted kasutavad andmeanalüütikat“ 15.09.2025.

Ei avaldata

Statistika andmebaasi kõik valdkonnas Majandus / Infotehnoloogia ja side / Infotehnoloogia ettevõttes avaldatavad andmetabelid põhinevad selle töö andmetel.

2025. aastal uuendati järgmisi tabeleid:
IT001: Internetiühendusega ja veebilehti omavad ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;
IT0080: Sotsiaalmeediat kasutavad ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;
IT0081: E-kaubandust kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;
IT011: Haldustarkvara kasutavad ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;
IT030: Interneti vahendusel pilveteenust ostnud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;
IT149: Tehisintellekti tehnoloogiaid kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;
IT151: Suurandmeid analüüsinud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi.

Selle töö raames varem avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud tabelid on
IT004: Arvuteid kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2003–2019);
IT005: Internetiühendus ettevõtetes tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2003–2013);
IT006: Internetiühendusega ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja internetiühenduse kiiruse järgi (2011–2019);
IT007: Infotehnoloogia- ja kommunikatsioonisüsteeme kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2003–2010);
IT008: Veebilehte omavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja veebilehe pakutava võimaluse järgi (2011–2019);
IT009: Avaliku sektoriga elektrooniliselt suhtlevad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2003–2012);
IT010: Internetti kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2003–2010);
IT012: E-arveid saatnud/saanud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2007–2013);
IT013: Avaliku sektori e-teenuseid kasutanud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja e-teenustega rahulolu järgi (2011–2015);
IT014: Internetiühendusega ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja avaliku sektori andmete ärilistel eesmärkidel kasutamise järgi (2011–2013);
IT015: ID-kaarti kasutanud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2008–2015);
IT016: Riigihangetel e-hankesüsteemi kasutanud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2010–2012);
IT017: Elektrooniliselt administratiivseid toiminguid teinud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja toimingu liigi järgi (2010-2012);
IT018: Arvuteid kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja ettevõttesisese info automaatse kättesaadavuse järgi (2011–2012);
IT019: Arvuteid kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja ettevõtteväliste arvutivõrkudega automaatse andmevahetuse järgi (2011–2014);
IT020: Ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja töötajatele tööülesannete täitmiseks mobiilse interneti võimaldamise järgi (2012–2019);
IT021: Tarneahela infot elektrooniliselt jagavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi, 2017;
IT031: Interneti vahendusel tasulist pilveteenust ostnud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja tasulise pilveteenuse kasutamist piirava teguri järgi, 2014;
IT032: Pilveteenust mitteostnud ettevõtted kasutamist takistava teguri, tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute rühma järgi, 2014;
IT04: Arvuteid kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2003) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (2001–2008);
IT05: Ettevõtted internetiühenduse liigi järgi (2001–2008);
IT07: Infotehnoloogia- ja kommunikatsioonisüsteeme kasutavad ettevõtted süsteemi liigi järgi (2002–2008);
IT08: Turvameetmeid kasutavad ettevõtted turvameetme järgi (2002–2007);
IT09: Avaliku sektoriga elektrooniliselt suhtlevad ettevõtted suhtlemise eesmärgi järgi (2002–2007);
IT10: Internetti kasutavad ettevõtted kasutamise eesmärgi järgi (2002–2008);
IT11: Haldustarkvara kasutavad ettevõtted (2007–2008);
IT12: E-arveid saatnud/saanud ettevõtted (2007–2008);
IT130: Arvuteid kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja infotehnoloogilise rakenduse järgi, 2011;
IT131: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat keskkonnateadlikult kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja meetme järgi, 2011;
IT132: Internetiühendusega ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja avaliku sektoriga elektroonilist suhtlemist takistava põhjuse järgi, 2010;
IT133: Internetiühendusega ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja riigihangetel pakkumuste esitamata jätmise põhjuse järgi, 2010;
IT134: Arvuteid kasutanud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja RFID tehnoloogia kasutamise/kasutusala järgi (2011, 2014, 2017);
IT135: Internetiühendusega ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadmuse järgi ettevõttes, 2012;
IT136: Mobiilset internetiühendust kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja mobiilse interneti kasutamise eesmärgi järgi (2012, 2018);
IT137: Internetiühendusega ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja mobiilse interneti kasutamist takistavate tegurite järgi, 2012;
IT139: Ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu, IT-tegevuse ja selle peamise teostaja järgi (2014–2015);
IT140: Ametlikult kinnitatud IKT turvapoliitika kasutamine ettevõtetes tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi, 2015;
IT143: Interneti püsiühendust kasutanud ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008), tööga hõivatud isikute arvu ja püsiühendusega rahuolu järgi, 2017.

Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 636 korda, 2024. aastal 906 korda.
Arvud ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Tabeli IT145 vaatamiste arvu 2024. aasta vaatamiste arv ei kajasta.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Selleteemalist statistikat leiab ka info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia valdkonna lehelt ja info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia juhtimislaualt.

Eurostatile edastatakse EDAMISe kaudu kord aastas hiljemalt 5. oktoobriks agregeeritud andmed 10 ja enama hõivatuga ettevõtete kohta alljärgnevates lõigetes:
NACE'i jagu tähetasandil: D, E;
NACE'i osad kahekohalise tegevusalakoodi tasandil: 19, 20, 21, 26, 27, 28, 45, 46, 61, 72, 79;
agregatsioonid NACE'i kahekohalise tegevusalakoodi tasandil: 10 + 11 + 12, 13 + 14 + 15, 16 + 17 + 18, 22 + 23, 29 + 30, 31 + 32 + 33, 58 + 59 + 60, 62 + 63, 69 + 70 + 71, 73 + 74 + 75, 77 + 78 + 80 + 81 + 82.

Koos andmetega on kohustus edastada Eurostatile ka raport metoodika ja kvaliteedi kohta. Raport esitatakse Metadata Handleris. Kvaliteediraporti esitamise tähtaeg on 5. november. Kvaliteediraportis tuleb esitada ka Eurostati etteantud muutujate (muutujad erinevad aastate lõikes) standardvead.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 53 korda, 2024. aastal 63 korda.

Arvud ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

European businesses statistics compilers’ manual for ICT usage and e-commerce in enterprises, 2023.

Metoodikadokumendid on leitavad Eurostati teemalehe „Digital economy and society“ rubriigist Methodology.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Kvaliteediraport saadetakse Eurostatile iga uuringu perioodi kohta.

Tegemist on tõenäosuslikul valimil põhineva ettevõtlusuuringuga.
Objektide arv üldkogumis on umbes 7600, objektide arv valimis umbes 3400.
Vähemalt 50 hõivatuga ettevõtteid vaadeldakse kõikselt, 10–49 hõivatuga ettevõtetest tehakse stratifitseeritud juhuslik valik tegevusala järgi.

Uuringus kasutatakse taustaandmetena statistikatöö 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“müügitulu andmeid. Töötajate arv saadakse maksu- ja tolliametilt, müügitulu andmed äriregistrist.

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga 1357 „Infotehnoloogia ettevõttes“. Küsimustikus on rakendatud rangeid ja pehmeid kontrolle. Range kontroll rakendub vigade korral ehk olukorras, kus andmed on ebaloogilised või kohustuslik info puudub. Viga vajab igal juhul parandamist. Enne vea parandamist küsimustikus edasi liikuda ei saa. Pehme kontroll rakendub hoiatuse korral ehk olukorras, kus andmeesitaja peab andmete õigsuse üle kontrollima. Hoiatuse korral saab küsimustikku edasi täita.

Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.

Maksu- ja tolliameti andmed saadakse X-tee ja FTP-serveri kaudu. Äriregistri andmed saadakse X-tee kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Põhjendatud vajaduse korral (nt äärmuslikud või kahtlased väärtused) võetakse andmeesitajatega ühendust andmete täpsustamiseks.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse väärtuste imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele, nt sama ettevõtte eelmise aasta andmetega.

Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse statistiliste üksuste kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt küsitletavate ettevõtete andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Kihid moodustatakse kahe põhitunnuse järgi: põhitegevusala ja ettevõtte suurusklass töötajate arvu järgi.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selles töös imputeerimise määra ei arvutata.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita