Rahvastikusündmused. Ränne

Statistikatöö eesmärk on anda teavet Eesti sise- ja välisrände kohta.

Ränne – isiku elukoha muutumine kahe vaatlusperioodi võrdluses;
sisseränne – vaadeldavasse piirkonda saabuv ränne;
väljaränne – vaadeldavast piirkonnast lähtuv ränne;
siseränne – riigisisene ränne;
välisränne – piiriülene ränne;
rändesaldo – vaadeldava piirkonna sisserände ja väljarände vahe.

Kõik nimetatud näitajad kajastavad inimeste arvu ning on olenevalt tabelist avaldatud soo, vanuserühma, kodakondsuse, rahvuse, sünniriigi, rände sihtriigi, rände lähteriigi, maakonna, kohaliku omavalitsuse (KOVi) ja/või asustuspiirkonna tüübi järgi.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) uusim kehtiv versioon;

riikide ja territooriumide klassifikaatori uusim kehtiv versioon;

rahvuste klassifikaator 2013 (RK 2013);

kodakondsusnimistu (KOD)

Ei ole rakendatav

Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Jaotust rakendatakse alates 2018. aastast, jaotust uuendatakse perioodiliselt (viimati 2026). (Vt ka Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine).

• Linnaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on suurem kui 1000 inimest km² kohta ja rahvaarv sellise tihedusega piirkonnas on üle 5000 elaniku
• Maaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km² kohta, või tihedama asustusega piirkonnas, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku
• Väikelinnaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on 200 kuni 1000 inimest km² kohta ning rahvaarv koos piirnevate sarnaste asulatega on vähemalt 5000 elanikku

Asustusüksus – haldusüksused (vallad ja linnad) jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad: linnad, linnaosad, alevid, alevikud ja külad.

Elukoht – piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Elukoht määratakse paiknemisindeksi (vt Partnerlus- ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas) alusel.

Haldusüksus – haldusjaotusel põhinev ning seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumil teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse üksused on maakonnad, linnad ja vallad.

Kodakondsus – püsiv õiguslik seos isiku ja selle riigi vahel, mille kodanik isik on. Kodakondsus on omandatud kas sünniga või saadud naturalisatsiooni korras avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil kooskõlas riiklike õigusaktidega.

Lähteriik – sisserännanu eelmine elukohariik

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse rahvuse määravad tema vanemad, juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus.

Resident – isik, kes on residentsuse indeksi metoodika alusel arvatud Eesti alaliseks elanikuks (vt Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas).

Ränne – elukoha muutus ühest üksusest teise. Rändes eristatakse liikumisi ühest riigist teise, ühest maakonnast teise, ühest omavalitsusüksusest teise, liikumisi üle omavalitsusüksuse sisese linnalise asula piiri ja liikumisi üle asustuspiirkondade piiri.

Rändesaldo – sisse- ja väljarände sündmuste arvu vahe

Sihtriik – väljarännanu järgmine elukohariik

Siseränne – elukohavahetus Eesti ühest haldus-, asustusüksusest või asustuspiirkonnast teise. Sama maakonna haldus- või asustusüksuste vahelist elukohavahetust nimetatakse maakonnasiseseks rändeks, elukohavahetust ühest maakonnast teise nimetatakse maakondadevaheliseks rändeks. Võrreldakse aasta alguse elukohta aasta lõpu elukohaga.

Sisseränne – isiku elama asumine uude elukohta. Välisrände korral saabumine välisriigist Eestisse, siserände korral saabumine Eesti ühest haldus- või asustusüksusest või asustuspiirkonnast.

Vanus – eluaastate arv vaadeldud ajahetkel täisaastates, s.t vanus viimasel sünnipäeval. Alla aastaste laste vanus on 0 aastat.

Välisränne – elukohavahetus üle Eesti piiri. Võrreldakse aasta alguse elukohta aasta lõpu elukohaga.

Väljaränne – isiku lahkumine elukohast; välisrände korral lahkumine Eesti riigist ja elama asumine välismaale; siserände korral lahkumine Eesti ühest haldus-, asustusüksusest või asustuspiirkonnast teise

Isik

Isikud, kellel on vaatlusperioodil muutunud elukoht (riigi, kohaliku omavalitsuse või asustuspiirkonna tasandil) ning kes on vaatlusperioodi lõpus ja/või alguses Eesti residendid ehk püsielanikud.

Kogu Eesti

2000–…

Andmed avaldatakse eelneva aasta kohta. 2026. aastal avaldatud andmed kirjeldavad perioodi 01.01.2025–31.12.2025.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 862/2007, 11. juuli 2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni määrus (EL) nr 351/2010, 23. aprill 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 862/2007 (mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat) sünniriigi rühmade, eelmise või järgmise alalise elukohariigi rühmade ja kodakondsuse rühmade kategooriate määratlemise osas (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, 4. märts 2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Selle töö raames eraldi uudist ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Rahvastik/Rahvastikusündmused/Ränne tabelites

RVR02: Ränne haldusüksuse või asustuspiirkonna liigi, soo ja rände liigi järgi;

RVR03: Ränne soo, vanuserühma ja rände liigi järgi;

RVR04: Välisränne soo, vanuserühma ja lähte/sihtriigi järgi;

RVR05: Välisränne riigi ja soo järgi;

RVR051: Välisränne maakonna ja riigi järgi;

RVR061: Siseränne maakonna, vanuserühma, asustuspiirkonna liigi ja soo järgi;

RVR07: Maakondadevaheline ränne soo järgi;

RVR08: Välisränne vanuserühma, soo ja kodakondsuse järgi;

RVR09: Sisserännanud sünniriigi, soo ja vanuserühma järgi;

RVR10: Välisränne vanuserühma ja soo järgi. Eestlased.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikusündmused. Arhiiv on lõpetatud tabelid

RVR01: Ränne haldusüksuse või asustusüksuse liigi, soo ja rände liigi järgi (2000–2017) ja

RVR06: Siseränne maakonna, vanuserühma ja soo järgi (2000–2016).

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 7681 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“, noorteseire rändetabelitele ja rahvastikuprognoosile.

Rändestatistikat leiab ka rände juhtimislaualt ja rände valdkonna lehelt.

Iga aasta 31. detsembril edastatakse andmed Euroopa Liidu statistikaametile (Eurostat) EDAMISe kaudu.

Eurostati avaldatavaid rändestatistika andmetabeleid saab vaadata siit: Database. Migration and asylum.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 116 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

Partnerlus- ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

Rahvastikustatistika valemid;

2024. aasta rahvastikuprognoos aastani 2085;

2019. aasta rahvastikuprognoos aastani 2080;

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine

Lisaks:
2021. aasta registripõhise loenduse metoodika kirjeldus.

Isikute üldkogum ning isikute kohta käiva teabe koostamise metoodikad ja andmeallikad on rahvastikustatistikas samad mis 2021. aasta registripõhises loenduses. Dokumendis kirjeldatud isikute üldkogumi metoodikat on rahvastikustatistikas kasutatud alates 2016. aastast (vt ka residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas) ning alalise elukoha metoodikat alates 2022. aastast (vt ka partnerlus- ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas). Muude isikute kohta käiva info arvutamise metoodika ja andmeallikad on aastate jooksul mõnevõrra täienenud, kuid alates 2022. aastast on need samad, mida on kirjeldatud 2021. aasta registripõhise rahvaloenduse metoodikadokumendis.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Lähteandmetena kasutatakse andmeid administratiivandmeallikatest ja teistest statistikatöödest.

Kasutatakse statistikatööde 30101 „Rahvastik“, 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“ ja 30205 "Rahvastikusündmused. Surmad" raames kogutud üksikandmeid.

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Statistika peab olema kooskõlas teiste rahvastikustatistika näitajatega, s.o rahvaarvu muutuste komponentidega. Liitmise ja lahutamise tulemusena eeldatakse, et tehe „sisseränne + sünnid – väljaränne – surmad“ on võrdne rahvaarvu muutusega kahe võrreldava aasta vahel.

Andmetöötluse põhimõtted
Võrreldakse kahe aasta muutusi rahvaarvus residentsuse indeksi alusel. Kui inimene ei ole sündinud (statistikatöö 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“ järgi) või surnud (statistikatöö 30206 „Rahvastikusündmused. Surmad“ järgi) ja tema residentsusindeks on muutunud, siis järelikult on ta osalenud välisrändes. Rände andmed koostatakse, kasutades statistikatöö 30101 „Rahvastik“ kahe järjestikuse aasta andmeid. Siserändes võrreldakse isiku elukohta võrreldes aasta varasema seisuga. Siserändeks loetakse neid liikumisi, mis ületavad kohaliku omavalitsuse piiri. Kohaliku omavalitsuse sisest liikumist loetakse siserändeks sellisel juhul, kui kolitakse ühest asulatüübist (näiteks vallasisesest linnast) teise asulatüüpi (näiteks sama valla külla) või vastupidi.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita