Rahvastikusündmused. Ränne

Statistikatöö eesmärk on anda teavet Eesti sise- ja välisrände kohta.

Administratiivandmetel põhinev töö

Ränne – isiku elukoha muutumine kahe vaatlusperioodi võrdluses;
sisseränne – vaadeldavasse piirkonda saabuv ränne;
väljaränne – vaadeldavast piirkonnast lähtuv ränne;
siseränne – riigisisene ränne;
välisränne – piiriülene ränne;
rändesaldo – vaadeldava piirkonna sisserände ja väljarände vahe.

Kõik nimetatud näitajad kajastavad inimeste arvu ning on olenevalt tabelist avaldatud soo, vanuserühma, kodakondsuse, rahvuse, sünniriigi, rände sihtriigi, rände lähteriigi, maakonna, kohaliku omavalitsuse (KOVi) ja/või asustuspiirkonna tüübi järgi.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) uusim kehtiv versioon;

riikide ja territooriumide klassifikaatori uusim kehtiv versioon;

rahvuste klassifikaator 2013 (RK 2013);

kodakondsusnimistu (KOD)

Ei ole rakendatav

Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Jaotust rakendatakse alates 2018. aastast, jaotust uuendatakse perioodiliselt (viimati 2026). (Vt ka Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine).

• Linnaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on suurem kui 1000 inimest km² kohta ja rahvaarv sellise tihedusega piirkonnas on üle 5000 elaniku
• Maaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km² kohta, või tihedama asustusega piirkonnas, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku
• Väikelinnaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on 200 kuni 1000 inimest km² kohta ning rahvaarv koos piirnevate sarnaste asulatega on vähemalt 5000 elanikku

Asustusüksus – haldusüksused (vallad ja linnad) jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad: linnad, linnaosad, alevid, alevikud ja külad.

Elukoht – piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Elukoht määratakse paiknemisindeksi (vt Partnerlus- ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas) alusel.

Haldusüksus – haldusjaotusel põhinev ning seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumil teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse üksused on maakonnad, linnad ja vallad.

Kodakondsus – püsiv õiguslik seos isiku ja selle riigi vahel, mille kodanik isik on. Kodakondsus on omandatud kas sünniga või saadud naturalisatsiooni korras avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil kooskõlas riiklike õigusaktidega.

Lähteriik – sisserännanu eelmine elukohariik

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse rahvuse määravad tema vanemad, juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus.

Resident – isik, kes on residentsuse indeksi metoodika alusel arvatud Eesti alaliseks elanikuks (vt Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas).

Ränne – elukoha muutus ühest üksusest teise. Rändes eristatakse liikumisi ühest riigist teise, ühest maakonnast teise, ühest omavalitsusüksusest teise, liikumisi üle omavalitsusüksuse sisese linnalise asula piiri ja liikumisi üle asustuspiirkondade piiri.

Rändesaldo – sisse- ja väljarände sündmuste arvu vahe

Sihtriik – väljarännanu järgmine elukohariik

Siseränne – elukohavahetus Eesti ühest haldus-, asustusüksusest või asustuspiirkonnast teise. Sama maakonna haldus- või asustusüksuste vahelist elukohavahetust nimetatakse maakonnasiseseks rändeks, elukohavahetust ühest maakonnast teise nimetatakse maakondadevaheliseks rändeks. Võrreldakse aasta alguse elukohta aasta lõpu elukohaga.

Sisseränne – isiku elama asumine uude elukohta. Välisrände korral saabumine välisriigist Eestisse, siserände korral saabumine Eesti ühest haldus- või asustusüksusest või asustuspiirkonnast.

Vanus – eluaastate arv vaadeldud ajahetkel täisaastates, s.t vanus viimasel sünnipäeval. Alla aastaste laste vanus on 0 aastat.

Välisränne – elukohavahetus üle Eesti piiri. Võrreldakse aasta alguse elukohta aasta lõpu elukohaga.

Väljaränne – isiku lahkumine elukohast; välisrände korral lahkumine Eesti riigist ja elama asumine välismaale; siserände korral lahkumine Eesti ühest haldus-, asustusüksusest või asustuspiirkonnast teise

Isik

Isikud, kellel on vaatlusperioodil muutunud elukoht (riigi, kohaliku omavalitsuse või asustuspiirkonna tasandil) ning kes on vaatlusperioodi lõpus ja/või alguses Eesti residendid ehk püsielanikud.

Kogu Eesti

2000–…

Andmed avaldatakse eelneva aasta kohta. 2026. aastal avaldatud andmed kirjeldavad perioodi 01.01.2025–31.12.2025.

Ei ole rakendatav

Rännanud isikud – arv

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 862/2007, 11. juuli 2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni määrus (EL) nr 351/2010, 23. aprill 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 862/2007 (mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat) sünniriigi rühmade, eelmise või järgmise alalise elukohariigi rühmade ja kodakondsuse rühmade kategooriate määratlemise osas (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, 4. märts 2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Riiklik statistika avaldatakse avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval kell 8.00.

Aasta

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Selle töö raames eraldi uudist ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Rahvastik/Rahvastikusündmused/Ränne tabelites

RVR02: Ränne haldusüksuse või asustuspiirkonna liigi, soo ja rände liigi järgi;

RVR03: Ränne soo, vanuserühma ja rände liigi järgi;

RVR04: Välisränne soo, vanuserühma ja lähte/sihtriigi järgi;

RVR05: Välisränne riigi ja soo järgi;

RVR051: Välisränne maakonna ja riigi järgi;

RVR061: Siseränne maakonna, vanuserühma, asustuspiirkonna liigi ja soo järgi;

RVR07: Maakondadevaheline ränne soo järgi;

RVR08: Välisränne vanuserühma, soo ja kodakondsuse järgi;

RVR09: Sisserännanud sünniriigi, soo ja vanuserühma järgi;

RVR10: Välisränne vanuserühma ja soo järgi. Eestlased.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikusündmused. Arhiiv on lõpetatud tabelid

RVR01: Ränne haldusüksuse või asustusüksuse liigi, soo ja rände liigi järgi (2000–2017) ja

RVR06: Siseränne maakonna, vanuserühma ja soo järgi (2000–2016).

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 7681 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“, noorteseire rändetabelitele ja rahvastikuprognoosile.

Rändestatistikat leiab ka rände juhtimislaualt ja rände valdkonna lehelt.

Iga aasta 31. detsembril edastatakse andmed Euroopa Liidu statistikaametile (Eurostat) EDAMISe kaudu.

Eurostati avaldatavaid rändestatistika andmetabeleid saab vaadata siit: Database. Migration and asylum.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 116 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

Partnerlus- ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

Rahvastikustatistika valemid;

2024. aasta rahvastikuprognoos aastani 2085;

2019. aasta rahvastikuprognoos aastani 2080;

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine

Lisaks:
2021. aasta registripõhise loenduse metoodika kirjeldus.

Isikute üldkogum ning isikute kohta käiva teabe koostamise metoodikad ja andmeallikad on rahvastikustatistikas samad mis 2021. aasta registripõhises loenduses. Dokumendis kirjeldatud isikute üldkogumi metoodikat on rahvastikustatistikas kasutatud alates 2016. aastast (vt ka residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas) ning alalise elukoha metoodikat alates 2022. aastast (vt ka partnerlus- ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas). Muude isikute kohta käiva info arvutamise metoodika ja andmeallikad on aastate jooksul mõnevõrra täienenud, kuid alates 2022. aastast on need samad, mida on kirjeldatud 2021. aasta registripõhise rahvaloenduse metoodikadokumendis.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Peamised andmete tarbijad Eestis:

• ministeeriumid: sotsiaalministeerium, siseministeerium, haridus- ja teadusministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium;
• teadus- ja haridusasutused: Eesti rahvastikuteaduste instituut, Tartu Ülikool;
• kohalikud omavalitsused;
• meediaagentuurid.

Rahvusvahelised andmete tarbijad:

• Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat);
• maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO);
• ÜRO statistikaosakond (UNSD);
• ÜRO lastefond (UNICEF).

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Statistikaamet on ainus rändestatistika avaldaja Eestis. Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne. Tarbijate sisuvajadused on rahuldatud.

Andmed on täielikud, vastates eeskirjadele (vt „Õigusaktid ja muud kokkulepped“). Andmete avaldamisel lähtutakse tarbijate huvidest ning vajaduse korral pakutakse tarbijale kohandatud lahendusi.

Suurim puudujääk on teadmata lähte- ja sihtriikide suur osakaal rändestatistikas. Kuivõrd statistikaamet arvestab rännet residentsuse indeksi alusel, ei ole alati teada, kuhu rännati või kust Eestisse rännati. Töö kaetuse suurendamiseks on pidev ning viimaste aastate jooksul on teadmata riikide osakaal pidevalt vähenenud.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Rändestatistika üldine kvaliteet on hea. Andmed pärinevad riiklikest registritest ja muudest allikatest, olles koondatud enam kui 18 andmeallikast. Puuduvad väärtused on peamiselt seotud rändajate lähte- ja sihtriikide tuvastamisega. Metoodika suudab tuvastada isikute riigist lahkumise ja riiki saabumise, kuid sageli ei ole võimalik teada, kuhu riiki lahkuti või kust riigist saabuti.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Registrite kvaliteet on üldiselt hea. Valikust sõltumatuid vigu otseselt ei mõõdeta, aga need on väiksed.

Ei ole asjakohane

Ei ole asjakohane

Ei ole asjakohane

Ei ole asjakohane

Ei ole asjakohane

Andmed avaldatakse olenevalt andmetabelist hiljemalt 130 või 150 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 130/150 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord.

Andmed avaldatakse üks kord, kõik rändeandmed on avaldatud hiljemalt 150 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 150 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on võrreldavad teiste rahvastikustatistikat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 alusel koostavate Euroopa Liidu riikide andmetega.

Rändeandmeid on piirkondlikult avaldatud alates 2000. aastast. Suured muutused geograafilises võrreldavuses on seotud 2017. aasta haldusreformiga, kui muutusid osa maakondade piirid ja drastiliselt vähenes omavalitsuste arv. Tabelites, kus on kasutusel maakondlik jaotus, on haldusjaotus viidud haldusreformijärgesse seisu (01.01.2018) kõigil reformile eelnenud aastatel. Alates haldusreformist on maakondlik jaotus vastavalt vaatlusaasta alguses kehtinud haldusjaotusele.

Omavalitsustega tabelis (RVR02) on aastad 2015, 2016, 2017 ja 2018 viidud haldusreformijärgsesse seisu. Alates 2018. aastast on jaotus vastavalt vaatlusaasta alguses kehtinud haldusjaotusele.

Geograafilise võrreldavuse juures on oluline sündmus ka 2015. aastal toimunud metoodikamuudatus, kui loendusel märgitud elukohalt mindi üle rahvastikuregistrijärgse elukoha kasutamisele. Viimane oluline metoodikamuudatus oli aastal 2022, kui elukoha määramiseks võeti kasutusele paiknemis- ja partnerlusindeksi metoodika. Partnerlus- ja paiknemisindeks määrab elukoha riigi registritesse teada antud elukoha-aadressi(de) ning igapäevategevustega (kooli, lasteaia, töökoha vms) seotud asukohtade järgi.

Rände andmeid on avaldatud alates 2000. aastast. Ajavahemikul 2000–2011 loeti rändeks rahvastikuregistris tehtud elukoha muudatust.

Alates 2012. aastast võis rände lähteelukoht olla ka loenduse elukoht, kust liiguti registreeritud elukohta.

Alates 2015. aastast on siserände sündmused ainult püsielanike elukohtade muutused. Samast aastast alates arvutatakse välisrännet residentsuse indeksi põhjal, mis aitab hinnata registreerimata rännet. Kuni 2014. aastani arvestati vaid registreeritud rännet, mistõttu ei saa 2014. aasta ja vanemaid andmeid võrrelda 2015. aasta ja uuemate andmetega.

Siht- ja lähteriikide tuvastamine paraneb aasta-aastalt ning nende võrdlemisse tuleks suhtuda ettevaatlikult. Välisrändes on alates 2015. aastast registreeritud elukohariigi vahetajate kõrval kajastatud ka registreerimata ränne – isikud, kes oma elumärkide muutuse tõttu tõenäoliselt enam ei elanud Eestis või ei olnud varem Eesti elanikud, kuid on ilmselt asunud elama Eestisse.

Andmetabelite katkematud aegread on eri pikkusega.

Metoodikamuudatuste tõttu ei ole otseselt võrreldavad andmed enne ja pärast 2015. aastat, viimased katkematud aegread algavad 2015. aastast.

Kõigi rahvastikusündmuste tööde (30201 „Rahvastikusündmused. Abielud“, 30202 „Rahvastikusündmused. Abielulahutused“, 30203 „Rahvastikusündmused. Raseduse katkemised ja katkestamised“, 30204 „Rahvastikusündmused. Ränne“, 30205 „Rahvastikusündmused. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“) algandmete töötlemiseks kasutatakse ühtset metoodikat, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Isikuga seotud andmed (nt pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Rändega seotud tabelid on omavahel võrreldavad samade aastate lõikes. Eurostati andmebaasi andmed ei ole võrreldavad rändajate lähte- ja sihtriikide osas, sest Eurostatis kasutatakse teadmata ränderiikide korral väärtuste imputeerimist. Muudes aspektides on Eesti statistikaameti ja Eurostati rändeandmed võrreldavad.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikate ja teiste statistikatööde andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Ei arvutata

Lähteandmetena kasutatakse andmeid administratiivandmeallikatest ja teistest statistikatöödest.

Kasutatakse statistikatööde 30101 „Rahvastik“, 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“ ja 30205 "Rahvastikusündmused. Surmad" raames kogutud üksikandmeid.

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Statistika peab olema kooskõlas teiste rahvastikustatistika näitajatega, s.o rahvaarvu muutuste komponentidega. Liitmise ja lahutamise tulemusena eeldatakse, et tehe „sisseränne + sünnid – väljaränne – surmad“ on võrdne rahvaarvu muutusega kahe võrreldava aasta vahel.

Andmetöötluse põhimõtted
Võrreldakse kahe aasta muutusi rahvaarvus residentsuse indeksi alusel. Kui inimene ei ole sündinud (statistikatöö 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“ järgi) või surnud (statistikatöö 30206 „Rahvastikusündmused. Surmad“ järgi) ja tema residentsusindeks on muutunud, siis järelikult on ta osalenud välisrändes. Rände andmed koostatakse, kasutades statistikatöö 30101 „Rahvastik“ kahe järjestikuse aasta andmeid. Siserändes võrreldakse isiku elukohta võrreldes aasta varasema seisuga. Siserändeks loetakse neid liikumisi, mis ületavad kohaliku omavalitsuse piiri. Kohaliku omavalitsuse sisest liikumist loetakse siserändeks sellisel juhul, kui kolitakse ühest asulatüübist (näiteks vallasisesest linnast) teise asulatüüpi (näiteks sama valla külla) või vastupidi.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Puuduvad