Turismiuuring

Statistikatöö eesmärk on koguda infot Eesti elanike reisimise kohta ning saada objektiivset ja võrreldavat turismistatistikat Euroopa riikide vahel, mis aitab suurendada turismisektori potentsiaali tulevikus. Selleks, et planeerida tegevusi riigi konkurentsivõime tugevdamiseks ning turismisektori olukorra hindamiseks, on vaja adekvaatset statistikat reiside, turistide, reisikulutuste ning turismist majandusele tuleneva kasu kohta.

Tõenäosuslik valikuuring

Eesti elanike ööbimisega sisereisid ja välisreisid peaeesmärgi, reisikorralduse, peamise sihtkoha ja reisi kestuse järgi;

Eesti elanike sisereisidel ja välisreisidel ööbimiste arv majutuse liigi järgi;

Eesti elanike ööbimisega sisereiside ja välisreiside kulutused reisi peaeesmärgi järgi

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008);

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

individuaaltarbimise klassifikaator;

riikide ja territooriumide klassifikaator;

riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Ei ole rakendatav

Hotell ja hotellilaadne majutusettevõte – hotell, motell, külalistemaja. Sellesse kategooriasse kuuluvates majutusettevõtetes pakutakse igapäevast tubade koristamist ja voodi korrastamist ning majutusettevõte võib pakkuda mitmesuguseid lisateenuseid (toitlustusteenus, parkimis- ja pesumajateenus, võimalus kasutada ujumisbasseini, võimlat, konverentsiruume, ruume vaba aja veetmiseks jms).

Majutus laagriplatsil, vagunelamute ja haagissuvilate platsil – lühiajaline majutus laagriplatsidel, haagissuvilate parkimisplatsidel, kalapüügi- ja jahilaagrites, terviselaagrites jms vaba aja veetmise laagrites; vabaajasõidukitele parkimisvõimaluse pakkumine, varjualused ja välilaagrid telkimiseks ja/või magamiskotis ööbimiseks

Muu tasuline majutus – majutus kämpingus, puhkemajas, puhkekodus, hostelis, kodumajutus, külaliskorter, jahisadam jms. Lisateenuseid pakutakse piiratud mahus.

Muu isiklik reis – sanatooriumireis jm tervist edendav reis, usureis, palverännak jm. Muu isiklik reis on ka õppereis, kui see ei ole seotud tööga.

Puhkusereis – isiklik reis vaba aja või puhkuse eesmärgil. Sh lõõgastav reis, harrastuse, kunsti või spordiga tegelemise reis, kultuuri- ja meelelahutusürituste reis.

Reis – tööreis (koosolekud, konverentsid, seminarid, täienduskoolitus jne), mitteregulaarne sugulaste ja tuttavate külastamine (sünnipäevad, pulmad, matused, koolilõpetamised, muud perekondlikud tähtpäevad; talgud jne), kultuuriürituste (kontserdid, teatrietendused, spordivõistlused jm) külastamine, puhkusereis (randa, suusatama, veekeskusse jm), ostureis; suvilas, maakodus, vanemate või laste juures käimine, kui vaatlusalusel perioodil tehakse seda harvemini kui kord nädalas

Reisimine – inimeste liikumine väljapoole tavakeskkonda puhkuse, töö, kultuurilisel või muul eesmärgil ja viibimine seal ühtejärge kuni aasta. Reisimiseks ei loeta reise, mis on seotud töötamisega välismaal kauem kui aasta, ning töötamist rahvusvahelise transpordivahendi meeskonnas (nt kruiisilaeva töötajad, kaugsõiduautojuhid).

Tasuta majutus – tasuta eramajutus, sh tasuta majutus pereliikmete, sugulaste või tuttavate juures või endale kuuluvates eluruumides, mis on soetatud puhkuse veetmise eesmärgil, sh osaaja-kasutusõigusega eluruumid

Tavakeskkond – mõistel on kaks mõõdet: geograafiline lähedus ja külastussagedus. Alalise elukoha lähedal asuvad paigad kuuluvad tavakeskkonda, isegi kui neid külastatakse harva. Harjumuspäraselt ja sageli (keskmiselt kord nädalas või sagedamini) külastatavad paigad kuuluvad tavakeskkonda, isegi kui need asuvad elukohast üpris kaugel (ka teises riigis). Ebaregulaarsed nädalalõpu- ja puhkusereisid leibkonna teise (oma või üüri-) koju kuuluvad reisimise alla.

Tuttava või sugulase külastamine – osavõtt perekondlikust üritusest (matused, pulmad, abitööd jms)

Tööreis – konverents, seminar või nõupidamine; koolitus- ja õppereis; näituse või messi külastamine; kontserdil esinemine. Üldjuhul maksab tööreisi eest tööandja või organisatsioon.

Ööbimisega sisereis (siseturism) – riigi alaliste elanike ööbimisega reisid oma elukohariigi piires

Ööbimisega sisereisi kulutused – kulutused ühe sisereisi kohta. Siia alla kuuluvad sisereisile tehtud transpordikulutused, majutuskulutused, kulutused söökidele ja jookidele kohvikutes ja restoranides ning muud kulutused (meelelahutus, ostud, teenused, ka püsikaubad ja väärisesemed).

Ööbimisega välisreis (väljaminev turism) – riigi alaliste elanike ööbimisega reisid väljapoole oma elukohariiki

Ööbimisega välisreisi kulutused – kulutused ühe välisreisi kohta. Siia alla kuuluvad välisreisile tehtud transpordikulutused, majutuskulutused, kulutused söökidele ja jookidele kohvikutes ja restoranides ning muud kulutused (meelelahutus, ostud, teenused, ka püsikaubad ja väärisesemed). Siia kuuluvad ka enne välisreisi algust tehtud kulutused.

Ühepäevane reis – ilma ööbimiseta sise- või välisreis

Turismis osalemise kohta andmete kogumisel on statistiline üksus isik;

turismireiside ja ühepäevareiside kohta andmete kogumisel on statistiline üksus isiku reis.

Üldkogumisse kuuluvad Eesti alalised tavaleibkondade elanikud vanuses vähemalt 15 aastat. Uuringusse ei kaasata institutsioonides elavaid isikuid, et parandada Eesti ja Eurostati andmete võrreldavust. Institutsioonides viibijad on näiteks vanglas, haiglas, ajateenistuses vms asutuses viibivad isikud.

Kogu Eesti

2006–…

Ei ole rakendatav

Reisid – arv tuhandetes;

keskmised kulutused reisil – euro

Aasta;

kvartal

Riikliku statistika seadus;

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1681, 1. august 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat, kohandades andmeedastustähtaegu ning I ja II lisa (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 253/2013, 15. jaanuar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 692/2011 II lisa seoses muudatustega edastatavate muutujate ja jaotuste osas, mis tehti pärast rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) läbivaatamist (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1051/2011, 20. oktoober 2011, millega rakendatakse Euroopa turismistatistikat käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 692/2011 seoses kvaliteediandmete struktuuriga ja andmete edastamisega (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 692/2011, 6. juuli 2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1179, 16. juuli 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1051/2011 andmeedastuse koondtabelite ja mikroandmefailide osas (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 81/2013, 29. jaanuar 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1051/2011 seoses andmete edastamiseks kasutatavate mikroandmefailidega (EMPs kohaldatav tekst).

Iga avaldamisega koos edastatakse Eesti Pangale nende tellitud andmefailid, hiljemalt kvartali andmete avaldamise kuu viimaseks kuupäevaks.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Turismiuuringu näitajaid ei avaldata, kui nende aluseks on vähem kui 20 vaatlusobjekti andmed.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta;

kvartal

Kord aastas (märtsis) avaldatakse pressiteade "Eesti elanike reisimine". Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus / Turism, majutus ja toitlustus / Eesti elanike reisimine tabelites.

Kvartaalselt avaldatakse järgmisi tabeleid:

TU51: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid peaeesmärgi järgi (kvartalid),

TU54: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid reisi kestuse järgi (kvartalid),

TU551: Elanike ööbimiste arv sise- ja välisreisidel majutuse liigi järgi (kvartalid),

TU56: Elanike ööbimisega sisereisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi (kvartalid),

TU63: Elanike ööbimisega välisreisid peamise sihtriigi järgi (kvartalid),

TU661: Elanike ööbimisega välisreisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi (kvartalid).


Aastaselt avaldatakse järgmisi tabeleid:

TU510: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid peaeesmärgi järgi,

TU530: Elanike ööbimisega sisereisid peamise sihtkoha järgi,

TU540: Elanike ööbimisega sise- ja välisreisid reisi kestuse järgi,

TU550: Elanike ööbimiste arv sise- ja välisreisidel majutuse liigi järgi,

TU560: Elanike ööbimisega sisereisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi,

TU630: Elanike ööbimisega välisreisid peamise sihtriigi järgi,

TU660: Elanike ööbimisega välisreisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi.

Selle töö raames avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud andmetabeleid vt "Võrreldavate aegridade pikkus".

Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 2172 korda, 2023. aastal 1552 korda, 2022. aastal 1525 korda, 2021. aastal 1594 korda, 2020. aastal 2726 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud. Arvestatud on ainult aktiivseid ehk avaldatavaid andmetabeleid.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Üksikandmed edastatakse Eurostatile üks kord aastas läbi EDAMISe keskkonna.

Turismistatistikat leiab ka

turismivaldkonna lehelt,

turismivaldkonna juhtimislaualt,

Eurostati turismivaldkonna lehelt,

ELi turismivaldkonna lehelt,

majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni andmebaasist ja

turismivaldkonna ülemaailmselt juhtimislaualt.

Uuringu andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.

Andmed edastatakse lepingu alusel kord kvartalis Eesti Pangale.

Andmete kogumist ja edastust Eurostatile reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 692/2011. Uuringu andmed agregeeritud kujul edastatakse Eurostatile kord aastas. Üksikandmed edastatakse Eurostatile üks kord aastas läbi EDAMISe keskkonna. Andmete edastamise tähtaeg on 30. juuni ehk 3 kuud pärast statistikaameti andmebaasis avaldamist. Uuringu üksikandmeid hoitakse statistikaameti andmeserverites ja need ei ole avalikult kättesaadavad. Küsitluse tulemused avaldatakse ainult koondandmetena. Majanduskoostöö ja arengu organisatsioonile (OECD) ja ÜRO turismiorganisatsioonile (UN Tourism) edastatakse agregeeritud andmeid päringu korras.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 123 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Eurostati metoodikajuhend: Methodological manual for tourism statistics.

Turismiuuringus järgitakse nimetatud käsiraamatut võimaluse piires. Metoodikat kirjeldavad ka õigusaktid (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped") ning nende järgimine on kohustuslik.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Eurostatile saadetud kvaliteedi- ja metoodikaaruanne.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seadus § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Uuringu põhitellija on Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt. Rahvusvahelistest organisatsioonidest kasutavad uuringu andmeid veel ka majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD) ja ÜRO turismiorganisatsioon (UN Tourism).

Uuringu andmeid ja nende põhjal arvutavaid näitajaid kasutavad avaliku sektori asutustest Eesti Pank, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS) ja Tallinna linnavalitsus. Andmete vastu tunnevad huvi ka meediaväljaanded.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Uuringu ettevalmistamisel ja andmete kogumisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest ("Õigusaktid ja muud kokkulepped"). Andmed on täielikud ja vastavad eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 692/2011 nõutud andmekoosseisule.

Kõik nõutud andmed on kogutud, arvutatud ja Eurostatile edastatud (sh üksikandmetena). Statistikaameti andmebaasis kõiki andmeid ei avaldata, osaliselt konfidentsiaalsuse tõttu. Avaldame peamisi näitajaid vastavalt tarbijate vajadustele, näiteks on sisereiside osas avaldatud andmed ka maakonniti.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Mõnikord on andmeesitajatel raskusi reisil tehtud kulutuste meenutamisega. Neile esitatakse küsimusi reiside kohta, mis lõppesid intervjuule eelnenud kuu(de)l ning pika ajavahemiku tõttu ei ole kindel, kas vastaja võttis arvesse kõiki reise. See võib kaasa tuua reiside ja kulutuste alahindamise.
Kui kasutati mitut erinevat transpordivahendit, võib peamise transpordivahendi valimine olla keeruline.
Küsimused eelnenud aasta reiside kohta esitatakse jaanuaris. Ebatäpsused andmetes võivad olla tingitud sellest, et vastajad ei pruugi kõike reisi kohta õigesti mäletada.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud olulisemate näitajate korral.

Variatsioonikordaja ehk suhteline standardviga on avaldatud Eurostatile edastatud kvaliteediraportis.

Variatsioonikordaja:
turismis osalemine isiklikel eesmärkidel: vähemalt ühel ööbimisega reisil käinud 15-aastaste ja vanemate alaliste elanike arv (kõik vanuserühmad) – 5,67%;
turismis osalemine isiklikel eesmärkidel: vähemalt ühel ööbimisega reisil käinud 65-aastaste ja vanemate alaliste elanike arv – 18,28%;
ööbimisega reisid: reiside koguarv – 1,22%;
sisereisid – 1,43%;
välisreisid – 1,34%;
isiklikud reisid – 1,49%;
tööreisid – 6,6%;
sisereisid tasulises majutuses ööbimisega – 2,93%;
sisereisid tasuta majutuses ööbimisega – 3,9%;
ööbimisega reisid: kogukulutused, v.a püsikaubad ja väärisesemed – 3,28%;
majutuskulutused – 4,61%.

Statistikaamet püüab vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise andmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu.

Andmeid kontrollitakse kolmes etapis: intervjuu ajal tehtav esmane sisestuskontroll sülearvutis, kontoris tehtav teisene värskelt laekunud andmete kontroll ja lõpuks andmepuhastus.
Tänu sisestusprogrammi esmaste loogiliste kontrollide täiendamisele on andmete sisestamisel tehtavate vigade hulk vähenenud.
Kõiki ekstreemseid väärtusi kontrollitakse ja käsitletakse ükshaaval.

Freimi moodustab rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri andmete põhjal loodud vähemalt 15-aastaste Eesti alaliste elanike loend.

Kaetuse viga ei mõõdeta, ent kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus eeldatavasti minimaalne.

Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), vastajatest, küsitlejatest ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole.
Küsimustik on hoolikalt kavandatud, on elektroonilisel kujul ning sisaldab mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli. Võimaluse korral on küsimustik eeltäidetud administratiivandmetega.

Reiside andmestiku üksuste mittevastamine ja üksuste mittevastamise määr arvutatakse aastapõhiselt.

Aritmeetiliste ja loogiliste kontrollide ning klassifikaatorite kasutamise tõttu andmekogumisel ja töötlusel on andmetes töötlusvigade olemasolu minimaalne. Andmete kontrollimine toimub kahes etapis: esmane kontroll intervjuu ajal automaatsete valideerimiskontrollidega ning hiljem andmete puhastamine eelseadistatud kontrollvalemite abil. Kaalumised ja imputeerimine tehakse väljatöötatud metoodika kohaselt R-i skriptide abil. Kaalumine ja imputeerimine toimub kord kvartalis.

Kaalumise meetoditest tingitud vead on minimeeritud, järgitakse välja töötatud metoodika põhimõtteid. Kaalumine toimub sise- ja välisreisidel eraldi ning eraldi kaalutakse ka kõik kuud. Kaalumise viimane etapp on kalibreerimine.

Kvartaliandmed avaldatakse 90 päeva pärast aruandekvartali lõppu (T + 90 päeva), aastaandmed 180 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 180 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord, kolm/kuus kuud pärast vaatlusperioodi lõppu.

Andmed avaldatakse üks kord, kolm/kuus kuud pärast vaatlusperioodi lõppu.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Eestis saab maakondade kaupa võrrelda Eesti elanike ööbimisega sisereiside andmeid peamise sihtkoha järgi.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

2014. aastal koguti isikutelt andmeid telefoniküsitlusega (CATI), 2015. aastast alates CATI ja silmast silma küsitlusega (CAPI).

2019. aastast alates kogutakse andmeid CATI, CAPI ja veebiküsitlusega (CAWI) ning alates 2021. aastast veebiküsitluse (CAWI) ja telefoniküsitlusega (CATI).

Erinev andmekogumismeetod ei ole aegridades põhjustanud suuri muutusi, ent erinevad küsitlusviisid võivad mõnevõrra mõjutada andmete ajalist võrreldavust.

Eesti elanike ööbimisega sisereisid ja välisreisid peaeesmärgi, reisikorralduse ja reisi kestuse järgi – alates 2006. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Eesti elanike sisereisidel ja välisreisidel ööbimiste arv majutuse liigi järgi – alates 2006. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Eesti elanike ööbimisega sisereisid peamise sihtkoha järgi – alates 2006. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Eesti elanike ööbimisega sisereiside kulutused reisi peaeesmärgi järgi – alates 2006. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Eesti elanike ööbimisega välisreisid peamise sihtriigi järgi – alates 2007. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Eesti elanike ööbimisega välisreiside kulutused reisi peaeesmärgi järgi – alates 2015. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Lõpetatud tabelid:

TU52: Eesti elanike ööbimisega sisereisid reisikorralduse järgi (2006–2014, kvartalid);

TU62: Eesti elanike ööbimisega välisreisid reisikorralduse järgi (2006–2014, kvartalid);

TU55: Eesti elanike sisereisidel ööbimiste arv majutuse liigi järgi (2006–2011, kvartalid);

TU65: Eesti elanike välisreisidel ööbimiste arv majutuse liigi järgi (2006–2011, kvartalid);

TU53: Eesti elanike ööbimisega sisereisid peamise sihtkoha järgi (2006–2023);

TU61: Eesti elanike ööbimisega välisreisid peaeesmärgi järgi (2006–2023);

TU64: Eesti elanike ööbimisega välisreisid reisi kestuse järgi (2006–2023);

TU651: Eesti elanike välisreisidel ööbimiste arv majutuse liigi järgi (2006–2023);

TU66: Eesti elanike ööbimisega välisreisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi (2006–2014, kvartalid).

Majutustegevuse uuringu ja turismiuuringu majutusettevõtete definitsioonid on sidusad.

Kvartaalsed ja aastased andmetabelid on sidusad, aastased andmetabelid saadakse kvartaliandmete summeerimisel.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui ka andmete agregeerimisel.

Kulude vähendamiseks on kõigile majapidamistele loodud võimalus andmete elektrooniliseks esitamiseks.

Koormuse vähendamiseks on väljundite koostamine automatiseeritud.

Turismiuuring on osa statistikaprogrammi alamvaldkonnast "Turism, majutus ja toitlustus", mille arvestuslik maksumus oli 2024. aasta statistikaprogrammis 536 000 eurot.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Regulaarseid revideerimisi ei tehta.

Ei arvutata

Turismiuuringu valim koostatakse rahvastiku statistilise registri isikkooseisu põhjal ning kontaktandmed saadakse rahvastikuregistrist.

Freimi isikud jaotatakse kolme kihti:
- viis suuremat maakonda + pealinn (Tallinn, Harjumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa);
- väikesed maakonnad (Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa);
- Hiiumaa.

Üldkogumisse kuuluvad vähemalt 15-aastased isikud. Objektide arv iga-aastases valimis on 10 000 isikut, kvartaalses valimis 2500 isikut. Väljavõtu viis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi.

Statistikaameti rahvastikubaasist, mis sisaldab mitmest riiklikust registrist pärit haridusandmeid, saadakse andmed isiku kõrgeima lõpetatud hariduse kohta (riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL 2011)).

Alates 2016. aastast toimub küsitlus iga kuu. Ööbimisega välisreise puudutavad küsimused on eelneva kahe kuu jooksul lõppenud reiside ning ööbimisega sisereise puudutavad küsimused eelneval kuul lõppenud reiside kohta.

Ööbimiseta reise puudutavad küsimused on samuti eelneva kuu kohta.

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

2014. aastal koguti isikutelt selle uuringu raames andmeid telefoniküsitlusega (CATI), 2015. aastast alates CATI ja silmast silma küsitlusega (CAPI).
2019. aastast alates kogutakse andmeid ka veebiküsitlusega (CAWI). 2021. aastast on küsitlusele võimalik vastata telefonitsi (CATI) ja veebis (CAWI).

Selles uuringus kogutakse andmeid
- veebiküsitlusega iga kuu esimesel nädalal,
- telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse) alates kuu teisest nädalast. Alates 2022. aastast kogutakse telefoniküsitlusega andmeid kuu esimesel nädalal ka nendelt vastajatelt, kelle e-posti aadress on teadmata.

Andmekogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Selle töö uuringu raames kogutakse andmeid kuuküsimustikuga "Turismiuuring". 2024. aasta küsimustikuga saab tutvuda siin.

Uuringule saab vastata nii eesti kui ka vene keeles.

Küsimustikus on rakendatud rangeid ja pehmeid kontrolle.
Range kontroll – olukord, kus andmed on kas ebaloogilised või kohustuslik info puudub ning vajab igal juhul parandamist. Enne vea parandamist küsimustikus edasi liikuda ei saa.
Pehme kontroll – olukord, kus tegemist on pigem hoiatusega. Selline viga vajab üle kontrollimist.

Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.

Sisendandmeid kontrollitakse ja vajaduse korral parandatakse etteantud reeglite järgi. Kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: võrreldakse eelmiste perioodide andmetega, kontrollitakse sisemist sidusust, üldkogumi kaetust ja vastamismäära.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse imputeerimist (ehk asendamist) vastavalt etteantud eeskirjadele. Turismiuuringus imputeeritakse reiside kulutusi, leibkonna netosissetulekut ja vastanu haridustaset. Põhiliselt kasutatakse regressioonimputeerimist. Leibkonna netosissetuleku imputeerimisel on kasutusel hot-deck'i meetod.

Turismiuuringus arvutatakse isikukaal ja reisikaal, mille alusel saadakse üldkogumi hinnangud. Isikukaal arvutatakse kolmes etapis:
- disainikaalu arvutus, mis näitab, mitut üldkogumi objekti valimisse kuuluv isik esindab;
- kao kompenseerimine, mille käigus jagatakse disainikaal vastamistõenäosusega;
- kalibreerimine, mis korrigeerib kaoga kompenseeritud kaale selliselt, et kaalude summa peegeldaks soo-vanusjaotuses tegelikke üldkogumi numbreid.

Isikukaalu kasutatakse reisikaalu arvutamiseks. Arvestada tuleb reiside arvuga ning sellega, kas tegemist oli isikliku või tööreisiga.

Arvutatakse ja registritest võetakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Imputeerimismäärad 2023. aastal:
sissetulek – 36%;
kogukulutused – 5%;
F24 kulutused transpordile – 17%;
F25 kulutused majutusele – 30%;
F26 kulutused toidule ja joogile – 20%;
F27 muud kulutused – 14%;
F28 kulutused püsikaupadele ja väärisesemetele – 27%.

Püsikaupadele tehtud kulutuste imputeerimismäär kõigub aastate jooksul tugevasti väärtuste vähese arvu tõttu ning võib küsimustiku tõttu olla üsna kõrge. Püsikaupadele tehtud kulutused on osa muudest kulutustest ja neid küsitakse ainult juhul, kui muude kulutuste summa ületab 300 eurot. Paljudel juhtudel ei tea andmeesitajad püsikaupadele kulutatud summat või tundub püsikaupade tuvastamine keeruline.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Alates 2023. aastast käsitletakse varasemaid statistikatöid "Turismiuuring" ja "Eesti elanike reisimine" ühe statistikatööna.

Turismiuuring on osa statistikaprogrammi alamvaldkonnast "Turism, majutus ja toitlustus".

Alates 28. juunist 2024 avaldatakse Eesti elanike reisimise rubriigi aastased ja kvartaalsed andmed eraldi tabelites. Muudatused mõjutavad ennekõike neid, kes kasutavad andmeid masin-masin-liidestusega.
Varasematest andmetabelitest liiguvad aastaandmed uutesse tabelitesse.