Töötus mõnevõrra vähenes, hõive suurenes
Kuupäev 15.08.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta teises kvartalis töötuse määr 7,6%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,4%.
Otsingu tulemused
Sisuleht
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmed ja statistikaameti poolt Eesti tööjõu-uuringu (ETU) raames kogutavad andmed. Kuigi mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasusele ka erinevusi, millele püüamegi järgnevalt tähelepanu pöörata.
Töötute arv aasta esimeses kvartalis suurenes
Kuupäev 15.05.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 7,8%, tööhõive määr 68,4% ja tööjõus osalemise määr 74,2%.
Info rakendusliidese kasutajatele: 15. maist avaldatakse tööturu andmed eraldi tabelites
Kuupäev 14.05.2024
Artikkel
15. maist 2024 avaldatakse tööturu valdkonnas aastased ja kvartaalsed andmed eraldi tabelites. Muudatused mõjutavad ennekõike neid, kes kasutavad andmeid masin-masin-liidestusega.
Aastaga langes töötute arv, töötuse periood aga pikenes
Kuupäev 15.02.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal tööjõus osalemise määr 71,1%, tööhõive määr 66,7% ja töötuse määr 6,2%. Töötuid oli 43 100, mis on 4800 võrra vähem kui aasta varem.
Valdkond
Tööealine rahvastik jaguneb kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Töötav ehk hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatu on ka töötaja, kes töötas otsese tasuta pereettevõttes, oma talus või ei teinud tööd ajutiselt. Töötu on isik, kes ei tööta kusagil, kuid otsib aktiivselt tööd ja on selle leidmise korral kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus
Sisuleht
Alates 2025. aastast statistikaamet tööturu kiirstatistikat enam ei uuenda. Tööturu kiirstatistika avaldamine põhines tellimustöö lepingul ning leping lõppes 2024. aastal. Interaktiivsetel joonistel kuvatakse töötamise registri (TÖR-i) andmete põhjal ülevaade Eesti tööturu olukorrast. Näidatakse, kuidas on muutunud töösuhete arv Eestis: kui palju neid lõpetatakse, peatatakse või alustatakse. Samuti esitatakse aegrida töösuhete arvudes toimunud muutustest. Töösuhete arvu näidatakse TÖR-is registreeritud kirjete põhiselt, mitut töökohta omavad inimesed lähevad seega kirja mitmekordselt. Lepingu
Kuidas hinnata tööturul toimuvat?
Kuupäev 08.12.2023
Artikkel
Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.
Tööturu kiirstatistika novembris: koondamiste arv on tõusuteel
Kuupäev 13.12.2023
Artikkel
Novembri tööturu kiirstatistikast võib näha, et uusi töösuhteid registreeriti vähem kui kahe varasema aasta novembris. Samas jääb eelmistele aastatele alla ka lõpetatud töösuhete arv.
Aastaga kasvas töötute arv 8500 võrra
Kuupäev 15.08.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teises kvartalis töötuse määr 6,7%, tööhõive määr 69,2% ja tööjõus osalemise määr 74,2%.
Alates 12. juunist saab statistikaametile andmeid esitada uues iseteeninduskeskkonnas aadressil uuringud.stat.ee või statistikaameti veebilehe päises oleva nupu "Sisene iseteenindusse" kaudu.