Otsingu tulemused

Üleilmne eesmärk „Ebavõrdsuse vähendamine“ keskendub turvalisele, kontrollitud ja korrapärasele rändele ning arenguriikide mõju suurendamisele rahvusvaheliste majandus- ja rahandusotsuste langetamisel. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette, et sissetulekute alumise 40% moodustava elanikkonna sissetulekud peavad suurenema riigi keskmisest kiiremini, seejuures tuleb tagada kõigi inimeste võrdne kohtlemine olenemata nende vanusest, soost, puudest, rassist, rahvusest, päritolust, usutunnistusest ja majanduslikust või muust seisundist, ning toetada nende sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon“ keskendub taristu rajamisele ning industrialiseerimisele ja innovatsioonile, mis on majanduskasvu suurenemise kolm olulist alustala. Kui nendes valdkondades tegutsetakse vastupidavust, kaasamist ja säästlikkust silmas pidades, toetab majanduskasv jätkusuutlikku arengut. ÜRO tegevuskava 2030 eesmärkide hulgas on seatud eesmärk suurendada tööstuse osatähtsust tööhõives ja sisemajanduse koguproduktis, kõnealune näitaja peaks kahekordistuma vähim arenenud riikides. Tegevuskava näeb ette parandada finantsteenuste kättesaadavust

Avatud piirid ja võimalus otsustada elukoha üle on pannud inimesed rändama. Liigutakse linna ja linnast välja. Sageli leitakse uus töö- ja elukoht ka väljaspool Eestit. Kui agaralt Eesti inimesed elukohta vahetavad? Kui palju on sisserändajaid, kes on leidnud uue elukoha just Eestis? Rändestatistika annab ülevaate nii siserändest ehk liikumisest Eesti piires ühest haldusüksusest teise kui ka välisrändest ehk elukohavahetusest üle riigipiiri. Ränne on rahvastikusündmus, mis võib kiiresti muuta rahvastiku soolist ja vanuselist jaotust. Tavaoludes muutuvad rändetrendid siiski sarnaselt teiste

Eesti inimesed väärtustavad perekonda. Abielu on traditsiooniliselt seotud kooselamise ja laste saamise ning kasvatamisega. Aasta-aastalt on registreeritud abielude kõrval üha enam ka teisi perevorme, näiteks vaba kooselu, üksikvanemaga pere, kärgpere. Alates 01.01.2024 on Eestis võimalik sõlmida abielu ka samasoolistel paaridel. Abielude ja lahutuste statistikast saab teada, kui palju Eesti inimestest abiellub; kui palju mehi ja naisi abiellub mitmendat korda; kui palju paare lahutavad abielu; kui vanad on naised ja mehed esimest korda abielludes. Pered, kus lapsevanemad on abielus, püsivad

Mereäärses Eestis on kalapüük olnud randlastele tähtis elatusala. Kilu ja räim on alati olnud eestlaste toidulaual. Aastate jooksul on lisandunud ka vikerforell kalakasvandustest. Meie vetest püütud ja siin töödeldud kala jõuab Eesti, aga ka teiste riikide elanike toidulauale. Kalandusstatistikast saab kalapüügi ja vesiviljeluse järgmisi andmeid: mis kalu ja millistest veekogudest kõige rohkem püütakse; kuidas läheb Eesti kalakasvatajatel. Kalandusstatistika andmete alusel planeeritakse ja seiratakse kalandusvaldkonna tegevust, majandatakse kalavarusid ökosüsteemi arvestades, et vähendada

Sündide statistikat analüüsides on võimalik saada ettekujutus tulevaste põlvkondade võimalustest ja probleemidest, lisaks avaldab sündimus olulist mõju haridussüsteemi, tööturu- ja sotsiaalteenuste kujundamisele. Sünnitrendide uurimine annab väärtuslikku teavet tervishoiu- ja perepoliitika täiustamiseks. See võimaldab meil kavandada tulevikku, kus ühiskond suudab võimalikult hästi vastata oma liikmete vajadustele, tagades seeläbi jätkusuutliku arengu. Sündide statistika keskendub peredele ja annab ülevaate, mitmes laps peres on vastsündinu; kus elab sündinud lapsega pere; kes on lapse vanemad

Suhteline vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,3) ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhtelise vaesuse määr on nende elanike osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse

Eesti on üks puhtama õhuga riike maailmas. Siiski aga tekib ka meil õhusaastet. Saastunud õhk on arvestatav keskkonnaoht inimeste tervisele. Kõige kahjulikumaks peetakse imepeeneid saasteosakesi, mis tekivad sõidukite heitgaasidest, põlemisprotsessist ja keemilistest reaktsioonidest atmosfääris. Statistika annab ülevaate Eestis õhku paisatud heitmete kogustest ja nende päritolust, näiteks keemiliste ja orgaaniliste ühendite heitkogustest ja peenosakeste mahust; happevihmade põhjustatud gaaside heitkogustest. Õhusaasteainete heitkoguste andmeid kasutatakse arengu- ja tegevuskavade koostamisel

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid. Reaalse majanduskasvu arvutamisel tuleb arvestada hinnamuutusi. SKP nominaalnäitaja sisaldab ka hinnamõju, kuid SKP reaalnäitaja arvutamisel on see eemaldatud. Reaalne majanduskasv näitab, kui palju hüvede kogus majanduses suurenes.

Innovatsioon ehk uuendustegevus tähendab uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turuletoomist või uuendatud äriprotsessi kasutuselevõtmist. Innovatsiooni eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtte arengule ja suurendab tootlikkust, soodustades nii majanduskasvu laiemalt. Toote või protsessi uuendamine võib seisneda uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamises, olemasoleva ja kasutatava tehnoloogia uudses kombineerimises või ettevõtte käsutuses olevate teadmiste rakendamises. Uuendustegevus ei pruugi siiski alati lõppeda uue toote või teenuse