Otsingu tulemused

Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt oli naiste brutotunnitasu 2022. aastal 17,7% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe kasvas aastaga 2,8 protsendipunkti.

Läheneva emadepäeva puhul on põhjust rääkida Eesti naisest. Kuidas ta töö- ja pereelu tasakaalustamisega hakkama saab ning millele vaba aega kulutab. Kui vana ta on ning palju kaalub.

Läheneva emadepäeva puhul on põhjust rääkida Eesti naisest. Kuidas ta töö- ja pereelu tasakaalustamisega hakkama saab ning millele vaba aega kulutab. Kui vana ta on ning palju kaalub.

Rahva ja eluruumide loenduse testküsitluse käigus on küsitlejad alates 20. jaanuarist teinud sadu telefonikõnesid, et koguda vastused neilt, kes veebi teel küsitlusel ei osalenud. Peamiselt on inimestelt saadud positiivset tagasisidet, samuti on paljudele heaks üllatuseks olnud küsimuste väike arv. Kõige rohkem on aga tööd inimestega kontakti saamise ja selgitustööga, nutikamad küsitlejad on pidanud kasutama nii lumelabidat kui ka häid suhteid naabritega.

Palju on huvi tuntud, milliste Eesti piirkondade lapsi vaesus rohkem puudutab ja millistes piirkondades on laste elu parem. Jätkuks laste heaolu teemale heidab Statistikaamet pilgu laste vaesuse piirkondlikule mustrile.

2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal 15 825 last, kellest 11 866 olid eestlased ja 3959 teistest rahvustest. Varasema aastaga võrreldes eestlaste sündide arv suurenes, teistel rahvustel vähenes. 2010. aastal oli eestlaste osatähtsus kõigist elussündidest 75%, mis on viimase poole sajandi jooksul esmakordselt nii kõrge. Kõige madalam oli eestlaste osatähtsus sündide hulgas 1980. aastate keskel, kui 58% lastest sündis eesti rahvusest emadele. Eestlasi sündis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 424 võrra rohkem, teiste rahvuste esindajaid 362 võrra vähem. Rahvus määratakse vanemate

Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.

Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.01.2023 seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.

Pühapäeval, 10. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Vanavanemaid elab Eestis 339 613 ning koos moodustavad nad 25% Eesti rahvastikust. Vaatame, mida põnevat leidub statistikaameti andmetes* vanaemade ja vanaisade kohta.