Mille põhjal valitakse rahvaloenduse valikuuringu aadressid?
Suur osa aasta lõpus toimuvast rahva ja eluruumide loendusest korraldatakse registrites olevate andmete põhjal. Inimestelt küsitakse lühikese valikuuringuga vaid infot, mille kohta registriandmed puuduvad. Kuidas valikuuringu jaoks sobiv valim võetakse, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Ethel Maasing.
Valikuuringu läbiviimisel lähtutakse spetsiaalselt disainitud juhuvalimist, mille suurus on ligi 40 000 eluruumi, millest hinnanguliselt 30 000 on asustatud ning neis elab rohkem kui 60 000 inimest. Nii suur valim ületab mitmekordselt kõigi tavapäraste rahvusvaheliste uuringute mahu ja tagab piisavalt täpse tulemuse omavalitsusüksuste lõikes.
Valim moodustatakse selliselt, et kaasatud oleks kõik kohalikud omavalitsused (KOV) ja Tallinna puhul ka kõik linnaosad. Loenduse tulemuste avaldamine omavalitsusüksuste tasemel on ka peamine põhjus, miks on valim oluliselt suurem kui tavapäraste isiku-uuringute korral, mille tulemused avaldatakse maakondade tasemel.
2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse valikuuringu valimi võtmise alused:
- alla 2001 elanikuga KOVid ehk väikesaared – kõik elanikud;
- 2001 kuni 20 000 elanikuga KOVid – 300 asustatud aadressi;
- 20 001 kuni 49 999 elanikuga KOVid – 500 asustatud aadressi;
- 50 000 kuni 100 000 elanikuga KOVid (k.a Tartu) – 800 asustatud aadressi;
- Tallinnas eraldi 500 asustatud aadressi igast linnaosast.
Eelnev tähendab, et näiteks Kihnust, Ruhnust, Muhust ja Vormsilt on kaasatud kõik elanikud. Harku vallast, kus elab veidi üle 15 000 inimese ja enam kui 5000 elanikuga Luunja vallast on mõlemast valimis 300 asustatud aadressi. Enam kui 23 000 elanikuga Saue vallast aga 500 asustatud aadressi ning enam kui 55 000 elanikuga Narva linnast 800 asustatud aadressi.
Kindlast valimist hoolimata saavad lühikesele veebiküsitlusele vastata kõik Eesti elanikud. Mida rohkem inimesi veebis vastab, seda täpsemad on loendustulemused. Loenduse teises etapis hakkavad küsitlejad vastuseid koguma valimisse kuuluvatelt aadressidelt, kust veebi teel vastuseid ei tulnud. Igal täisealisel tuleb vastata enda eest ise. Alaealiste leibkonnaliikmete kohta saavad vastused anda samal aadressil elavad vanemad ja alates 15-eluaastast ka laps ise.