Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk ütles, et esimeses kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi üle 594 000. „Vabu ametikohti oli enim hariduse tegevusalal (1274) ja avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (1254). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 736),“ sõnas ta. Analüütik selgitas, et vabad ametikohad moodustasid 2025. aasta esimeses kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,5%. Mullu esimeses kvartalis moodustasid vabad ametikohad 1,6%. Selle aasta esimeses kvartalis oli vabu ametikohti lisaks haridusele ja avalikule haldusele

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Statistikaameti andmetel veeti 2015. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 35 miljonit tonni kaupa ja raudteel 28 miljonit tonni kaupa, mis olid viimase kümne aasta madalaimad näitajad. Varasema aastaga võrreldes vähenes sadamate kaubamaht viiendiku ja raudteel ligi neljandiku võrra.

Statistikaamet liigub jõudsalt ühe andmebaasi kasutamise suunas. Alates selle aasta sügisest saab enamiku statistikat kätte andmebaasist andmed.stat.ee. Seejärel jäävad vaid mahukad väliskaubanduse andmetabelid andmebaas.stat.ee keskkonda, kuni statistikaamet leiab nende avaldamiseks sobivaima lahenduse.

2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist mineraalsete toodete eksport ja import. Kaupu eksporditi jooksevhindades 14,4 miljardi ja imporditi 16,2 miljardi euro eest.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et aastases võrdluses olid märtsi tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad toidukaubad, transport ja eluase. „Transporti mõjutab aastases võrdluses selle aasta lõpuni jaanuaris kehtima hakanud automaks. Eluasemele tehtud kuludest on aastaga kasvanud üür ja eluasemega seotud teenused. Võrreldes 2024. aasta märtsiga on suurenenud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 3,4% odavamad,“ selgitas Veski. Võrreldes 2025. aasta veebruariga mõjutas märtsis indeksi langust enim

Statistikaamet alustas väliskaubanduse kauba saabumise küsimustiku asendamist teistest riikidest laekuvate andmetega. Alates 2024. aasta juunist ei lisata Intrastati kauba saabumise küsimustiku valimisse uusi majandusüksuseid, mis ületavad 2024. aasta statistilise läve. Need andmed võetakse teistelt Euroopa Liidu (ELi) liikmesriikidelt saadud detailandmetest.

“Statistikaameti ülesanne on küsida vaid hädavajalikku. Me küll küsime palju riigi toimimiseks olulisi andmeid, aga palju enam anname neid ühiskonnale ka tagasi,” tõstis möödunud aastale tagasi vaadates esile statistikaameti peadirektor Urmet Lee. Tema sõnul on selle kinnituseks rohkem kui 2 miljonit andmebaasi külastust, üle 3000 avaldatud näitaja ja rohkem kui 8200 meediakajastust ühe aasta jooksul. „Me näeme õhtuti „Aktuaalsest kaameras“ ja eriti majandusuudistes, et meie andmed toetavad pea iga päev avalikku arutelu ning järjepidevalt iseloomustavad oluliste nähtuste, näiteks rahvastiku

Möödunud sügisest alates leiab riikliku statistika mugavalt üles statistikaameti uuenenud andmebaasist andmed.stat.ee. Andmebaasi andmed.stat.ee viiakse üle suurem osa kogu statistika avaldamisest, mille tulemusena ei uuendata andmebaas.stat.ee-s enam kõiki andmetabeleid ja muutub ka rakendusliideste suunamine.