Otsingu tulemused

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%. 2010. aastal kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 265 eurot, millest enim kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Toidukulutuste sisse ei ole arvestatud väljas söömist ega kulutusi alkoholile ja tubakale. Toidukulutustest jääb pahatihti välja lastele antud taskuraha eest ostetud toit. Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 30% ning import 37%. Kolmandas kvartalis kokku kasvas eksport 34% ja import 35%.

Märtsi neljandal nädalal (22.–28.03) toimub meediapädevuse nädal, mille käigus pööratakse tähelepanu tehisintellektile ja andmekirjaoskusele, netiketile, meedia- ja infokirjaoskusele, online ja offline elu tasakaalule, digitaalsele jalajäljele ning sotsiaalmeedia mõjudele. Statistikaamet võtab nädala jooksul fookusesse noorte andmekirjaoskuse.

Statistikaamet uuris 2014. aasta Eesti sotsiaaluuringus, kuidas läheb 1–15-aastastel lastel. Kas lapsed kannatavad materiaalse kitsikuse käes? Kas ja mil määral on ohus laste heaolu?

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Euroopa Liidu majandus kasvas 2010. aasta II kvartalis aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. Vaatamata majanduskasvule ei ole EL-s juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. Kui I kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus Eurostati andmetel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, siis II kvartalis juba 1,7%. Oma SKP avaldanud liikmesriikidest oli majandus languses veel vaid viies: Bulgaarias, Hispaanias, Lätis, Küprosel ja Kreekas. Eesti SKP kasv oli II kvartalis 3,5%, mis oli EL-s üks kiireimaid

Tööstusettevõtete toodang oli 2009. aasta septembris 30% väiksem kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Alates veebruarist on tööstustoodangu langus võrreldes eelmise aasta sama kuuga püsinud stabiilselt 30% piires.

Statistikaamet uuris 2014. aasta Eesti sotsiaaluuringus, kuidas läheb 1–15-aastastel lastel. Kas lapsed kannatavad materiaalse kitsikuse käes? Kas ja mil määral on ohus laste heaolu?