Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Reaalaja elektriandmed annavad hoo piirkonna arengule

Uudis
Postitatud 6. aprill 2021 11:00

Ükski majandusindikaator maailmas ei suuda hetkel peegeldada nii kiirelt reaalaega kui elektriandmed. Sellest teadmisest innustatuna töötab statistikaamet välja infotehnoloogilist tööriista, mis aitab kohalikel omavalitsustel elektriandmete põhjal planeerida teadlikumalt piirkonna arengut.

Elektri tunniandmed räägivad nii mõndagi. Elektriseadmete kasutamine moodustab järjest suurema osa meie igapäevaelust. Nii annavad elektritarbimise andmed hea ülevaate linna- ja vallaelanike eluolust – milline on piirkonna majanduslik heaolu, kus ja kuidas inimesed oma aega veedavad ning kuhu hooajati liiguvad.

Elektriandmete tunniajaline täpsus võimaldab hinnata elanike tarbimist ja käitumisharjumusi ning näha, kuivõrd need nädalate vaates erinevad. Tootmis- või kaubandusettevõtete, majutus- või kultuuriasutuste elektritarbimise andmetest näeb aga seda, millist tegevust ja mis mahus korraldatakse.  

Nende teadmiste põhjal on piirkonna arendajatel võimalik teha teadlikke otsuseid, näiteks kuhu arendada elamupiirkonda, kavandada kaubandust või luua tööstusparki, mis aitaks kaasa ettevõtluse arengule. Samuti on võimalik leida üles põhjused, miks mõned arendused on piirkonnas toppama jäänud.

Elektriandmed peegeldavad reaalaega.

Tööriist, mis analüüsib elektriandmeid

Elektriandmete võimalusi arvestades töötab statistikaamet välja kaugloetavate elektriarvestite näitudel põhinevat analüüsi ja prognoosi tööriista, mis annab elektri tunniandmete põhjal kohalikule omavalitsusele pildi oma haldusala hetkeolukorrast ja võimaldab prognoosida tulevikku. Uudse loodava tööriista võimalusi piirkondliku elu arendamisel tutvustab süsteemi üks loojatest, statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus.  

Mida kaugloetavate elektriandmete analüüsi ja prognoosi tööriist endast täpsemalt kujutab?

Tehniliselt on see arvutiprogramm, mis saab sisendi kaugloetavate elektriarvestite näitudest ja joonistab nende põhjal välja, kuidas teatud territooriumil elu käib, kuidas inimesed liiguvad, millega tegelevad, millised on nende käitumisharjumused ja kuidas need ajas muutuvad. Tööriist näitab geograafilist pilti ja pakub välja indikaatoreid, nagu kolimiskalduvus, töökoha tõmbetugevus, piirkonna atraktiivsus, vabaaja indeks jm. Programm tõlgendab inimeste käitumismustreid majandusseaduste ja sotsiaalsete toimemehhanismide kontekstis ning teeb selle põhjal järeldusi.

Millised eelised on elektriandmetel võrreldes nende andmetega, mis kohalikul omavalitsusel praegu kasutada on?  

Piltlikult on kohalikul omavalitsusel praegu informatsioon aastaraamatust, mida trükitakse kord aastas ja mis sisaldab eelmise aasta infot. Elektriandmete tööriist oleks nagu tänapäeva meedia, õhtune uudistesaade, mis annab jooksvat infot. Üks ei asenda teist, kuid reaalaja uudiste voog on kindlasti abiks.

Too palun konkreetseid näiteid, kus elektriandmete eelised välja tulevad.

Kohalikud omavalitsused näevad maksulaekumisi ja kui palju inimesi on end piirkonda elama registreerinud. Nende põhjal saab vaadata aastate kaupa pikki aegridu ja teha järeldusi, kuid aktuaalset infot need ei anna. Elektriandmeid analüüsiv arvutiprogramm näitab reaalajas, kuidas on inimesed hakanud liikuma. See peegeldab andmeid ühe mõõtepunkti täpsusega ühe tunni kaupa.

Sama on töökohtadega. Vallad ju teavad, mis ettevõtted nende territooriumil tegutsevad, aga kas nende tänane töömaht kasvab või kaheneb, selle kohta ju vallas aru andmas ei käida.  Elektriandmed aga võimaldavad seda infot saada – kui kasvab tootmise efektiivsus, kulub ju rohkem elektrit. Elektri mõõtepunktide pealt saab teada, kes elektrit kasutab. Nii saame koondpildi kõigist valla territooriumil tegutsevatest ettevõtetest ja kogu majandusaktiivsusest.

Kui tööstus kasvab ja inimesi tuleb piirkonda elama, järelikult on tööpakkumisi. Kuna tavaliselt kolitakse ümber lähikonnast, võib vaadata, kas naabervaldades elanike arv väheneb. Tavastatistika võimaldab seda hiljem öelda, kuid elektriandmed reaalajas.

Mõõtepunktide elektriandmete loetelu see tööriist muidugi ei väljasta, sest statistikareeglite järgi üksikandmeid ei avaldata, kuid mõõtepunktide arv kohaliku omavalitsuse või ka väiksema piirkonna territooriumil on piisav, et suhteliselt konkreetset pilti territooriumi kohta anda.

Mis infot saavad kohalikud omavalitsused elektriandmeid analüüsiva tööriista kaudu ja kuidas nad saavad seda enda töös kasutada?

Kohalikud omavalitsused saavad programmist infot valdkondade kaupa, nagu inimeste elu- ja töökohad, puhkepiirkonnad, liikluskorraldus, religioon, haridus, kultuur, korrakaitse. See on praegune jaotus, mis täpsustub töö käigus. Tööriist peab suutma pakkuda infot selle kohta, mis on kohalikus omavalitsuses päevakorras ja planeerimisel.

Millised on suurimad kasutegurid, mida kohalikud omavalitsused elektriandmeid analüüsivast arvutiprogrammist saavad?

Kohalikud omavalitsused haldavad oma piirkonda parimal võimalikul viisil. Mida rohkem infot neil selleks on, seda parem. Hea on, kui see pole ainult toorinfo, vaid arvuti suudab ka analüüsida elektritarbimise mustreid ja nende põhjal välja pakkuda, mida edasi teha.

See, kui keegi ehitab maju müügiks, ei näita ju tegelikku trendi, kuna võib olla ei tule ostjaid. Ettevõtte loomine ei tähenda veel, et äril hakkab edukalt minema. Kasum majandusaasta aruandes pole samuti garantii, et ettevõttel ka täna hästi läheb. Elektritarbimine on otsene näitaja, teised indikaatorid on kaudsemad. Elektri tarbimise info näitab olukorda täna ja praegu ning kui sellele lisada muid näitajaid, saab hetkel parima võimaliku infovälja toimuva kirjeldamiseks. See infoväli on vajalik haldusotsuste tarvis, et suunata kohaliku omavalitsuse eelarvet, teha arengupanuseid jne.

Foto: Shutterstock

Too palun mõni näide selle tööriista kasutamise võimalustest.

Näiteks võime arvutiprogrammi abil näha, et vallas on kolm ettevõtet hakanud rohkem elektrit tarbima. Liidame sellele teadmisele juurde töötamise registri andmed ja saame teada, et ettevõte on palganud töötajaid juurde. Vaadates juurde käibedeklaratsiooni andmeid, nähtub, et tõepoolest on ettevõtte majandustegevus muutunud aktiivsemaks.

Veel on võimalik tööriista abiga leida üldiseid suhteid ja kordajaid. Näiteks võime analüüsida kümne valla saekaatrite käivet  ja nende seost elektriandmetega. Kui kõik saekaatrid kasutavad optimaalselt efektiivset tehnoloogiat, minimeerivad tööjõu kulutusi, müüvad üldise turuhinnaga saematerjali, tekib n-ö standardne saekaatri mudel, millel peaks olema suhteliselt kindel suhe ka elektri tarbimise, kasumi ja käibe vahel. See annab võimaluse X vallas hiljuti tööd alustanud saekaatril end konkurentidega võrrelda, prognoosida käivet ja majanduslikku mõju.

Millistest osadest elektriandmeid analüüsiv arvutiprogramm koosneb?

Sellel on kolm tehnilist osa.

  1. Struktureeritud elektriandmete andmebaas, kuhu tuleb pidevalt uusi andmeid peale.
  2. Intelligentne arvutiprogramm, mis oskab andmetest teha järeldusi, liita-lahutada, grupeerida, leida mustreid ja õppida sellest, mida on juba leidnud.
  3. Võrgulehekülg, kus kasutaja saab interneti vahendusel vajutada nuppe, sisestada oma valla kohta andmeid ja täpsustada, mis teda huvitab.

Mis faasis on hetkel loodav tööriist?

Igast komponendist on väike osa olemas, kuid need pole veel ühendatud.

Tegeleme praegu andmebaasi loomisega, et elektriandmed oleksid täpselt identifitseeritavad, et teada saada, kes, kus ja milleks elektrit kasutab.

Ka arvutiprogrammist on valmis esimene tükk, mis suudab tuvastada inimeste elukorralduse teatud nüansse. Selle aasta maikuus peaksime jõudma nii kaugele, et saame süsteemi võrgulehe ja andmetega ühendada.

Kuidas statistikaamet teab, mida kohalikud omavalitsused vajavad? Kas vallal-linnal on võimalik loodava tööriista arenduses kaasa rääkida, et igas Eesti nurgas võiks see maksimaalset väärtust luua?

Statistikaametil on plaan kutsuda kohalike omavalitsuste esindajad kokku, et tutvustada põhjalikumalt loodavat süsteemi, algatada diskussioon ja küsida tagasisidet.

Kui viiruse olukord võimaldab, loodame kokkusaamise korraldada juba selle aasta maikuus. Ennekõike ootame osalema ja kaasa mõtlema neid kohalike omavalitsuste töötajaid, kes tegelevad arenguküsimuste, eelarvestamise ja piirkonna üldise kavandamisega. Loome seda tööriista ennekõike neile ja vaid nemad saavad öelda, mis kujul sellest tööriistast võiks ennekõike kasu olla.