Otsingu tulemused

„Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus,“ on öelnud Lev Tolstoi. Kuidas tunneb eestimaalane end oma kodus ja mis talle kõige enam muret valmistab? Heidame pilgu sellele, milliseid probleeme Eesti leibkonnad seoses oma eluruumidega kõige enam tunnetavad.

Tänapäeval jäävad igast meie liigutusest maha andmed. Kell käe peal näitab, kuidas öösel magasid või palju päeva jooksul liikusid. Telefon taskus salvestab, kus päeva jooksul viibid ning samamoodi saad salvestada, mida päeva jooksul sööd ja siis seda analüüsida. Sarnaselt kirjutatakse iga kord andmetena üles ka see, kui riigiga ühendust võtad.

Alates 2014. aastast on Eesti e-residendiks saanud 73 400 välisriigi kodanikku. E-residentidest 20% on seotud mõne ettevõtte asutamisega ja kokku on nende osalusel Eestis registreeritud üle 14 200 ettevõtte. Vaatasime lähemalt, kust e-residendid pärit on ja millega tegelevad nende siinsed ettevõtted.

Eestis on kõigil rahvaloendustel küsitud inimeste rahvust. Metoodika ja andmeallikate paranemise tulemusena on ka loenduste vahepealsetel aastatel rahvastiku rahvuslik koostis kindlaks tehtud. Kuidas on muutunud eestlaste ja vähemusrahvuste osakaal Eestis, uuris taasiseseisvumispäeva eel statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2016. aastal 1073 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus samas tempos (6%) kui varasematel aastatel. Samas pöördus tulusaajate arv esimest korda pärast majanduskriisi aastaid tõusult langusele.

Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringust selgub, et kultuuri tarbivad inimesed on üldjuhul ka aktiivsemad töötegijad kui need, kellel kultuuritarbimise harjumus puudub. Meeste puhul teevad enim töötunde need, kes käivad 7–12 korda aastas kultuurist osa saamas, naiste puhul need, kes 4–6 korda. Kultuuriasutustes (viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra teatris, kinos, kontserdil, muuseumis, kunstinäitusel, raamatukogus jmv või kultuurisündmusel) käinud mehed töötavad päevas umbes 3 tundi ja 15 minutit ning mittekäivad mehed veidi üle 2 tunni — vahe on tund ja 11 minutit

Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringust selgub, et kultuuri tarbivad inimesed on üldjuhul ka aktiivsemad töötegijad kui need, kellel kultuuritarbimise harjumus puudub. Meeste puhul teevad enim töötunde need, kes käivad 7–12 korda aastas kultuurist osa saamas, naiste puhul need, kes 4–6 korda. Kultuuriasutustes (viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra teatris, kinos, kontserdil, muuseumis, kunstinäitusel, raamatukogus jmv või kultuurisündmusel) käinud mehed töötavad päevas umbes 3 tundi ja 15 minutit ning mittekäivad mehed veidi üle 2 tunni — vahe on tund ja 11 minutit

Viimase rahvaloenduse andmetel on Euroopas enim levinud ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad ning ühepereleibkondade seas abielupaarid. Registreeritud kooselu on mitmes riigis ametliku perekonnaseisuna kasutusel, ent pole laialt levinud. Eestit eristavateks märksõnadeks on vabaabielupaaride ja üksikemade suur osatähtsus.

Täna, 7. juunil võttis Riigikogu vastu haldusreformi seaduse, mis kujundab ümber omavalitsusüksuste süsteemi. Haldusreformieelse seisuga on Eestis 30 linna ja 183 valda ehk 213 omavalitsusüksust, mis jagunevad 15 maakonna vahel. Käesoleva ülevaate eesmärk on kirjeldada keskmist omavalitsusüksust enne haldusreformi.

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti saartel ligi 44 100 inimest. Püsielanikud olid 22 saarel, mida on kolme saare võrra enam kui viimase, 2011. aasta rahvaloenduse ajal. Samas ühel väikesaarel, kus loenduse ajal olid püsielanikud, 2017. aasta seisuga enam püsielanikke pole. Seega on loendusejärgsetel aastatel neli väikesaart püsielanikud saanud.