Otsingu tulemused

Viimased põhjalikud andmed elukestvas õppes osalemise kohta pärinevad Statistikaameti 2007. aastal korraldatud täiskasvanute koolituse uuringust, millele ka käesolev kogumik kõige enam keskendub. Nii mõneski artiklis on välja toodud ka võrdlus 1997. aastaga, kui toimus eelmine uuring. Eesti majandussituatsioon on nüüdseks muutunud ja põnev on jälgida, mis tuuled toob see kaasa täiskasvanuõppes. Ehk on inimestel nüüd, kui tööturul valitseb madalseis, õppimiseks rohkem aega. Samal ajal võib tekkida küsimus, kas raha selleks piisab ja kas osatakse leida odavamad või tasuta õppimisvõimalused

Viimased põhjalikud andmed elukestvas õppes osalemise kohta pärinevad Statistikaameti 2007. aastal korraldatud täiskasvanute koolituse uuringust, millele ka käesolev kogumik kõige enam keskendub. Nii mõneski artiklis on välja toodud ka võrdlus 1997. aastaga, kui toimus eelmine uuring. Eesti majandussituatsioon on nüüdseks muutunud ja põnev on jälgida, mis tuuled toob see kaasa täiskasvanuõppes. Ehk on inimestel nüüd, kui tööturul valitseb madalseis, õppimiseks rohkem aega. Samal ajal võib tekkida küsimus, kas raha selleks piisab ja kas osatakse leida odavamad või tasuta õppimisvõimalused

Eesti piirkondliku arengu üldine pilt ei sõltu oluliselt mõõtmise meetodist, teatab Statistikaamet. Omavalitsusüksuste arengutase jagab Eesti territooriumi mõtteliselt kolmeks.

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemusena saab praegusest oluliselt täpsema info kohalike omavalitsuste elanike vajaduste kohta, räägiti täna Statistikaameti partneripäeval "Kuidas mõõta piirkondlikku arengut".

Naised on meestest küll veidi enam seotud koduga, kuid see sõltub suuresti erinevatest sotsiaal-majanduslikest näitajatest. Millised on naiste ja meeste käitumismustrid igapäevaelus ning kuidas õnnestub kodu ja tööelu ühitamine? Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse

Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad. 16–64-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste

Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad. 16–64-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste

Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal 17,5% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste üldine osatähtsus jäi varasema aastaga võrreldes samaks, elanikkonna sissetulek aga tõusis.

Analüüsides keskmisi brutotunnitasusid vanuserühma ja haridustaseme järgi oli 2010. aastal kõrgeim brutotunnitasu 40–49-aastastel doktorikraadiga palgatöötajatel ning madalaim 60-aastastel ja vanematel põhihariduseta palgatöötajatel.