Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Liina Osila: kogu Eesti e-loendab end aasta lõpus

Uudis
Postitatud 30. aprill 2021 9:00

Rahvaloendus tuleb sel aastal teisiti. Kui viimastel loendustel osalenud mäletavad loendaja külaskäiku ja tunnipikkuseid jutuajamisi, siis nüüd piirdub see igale inimesele kümneminutise veebiküsimustiku täitmisega. Tundub lihtne, kuid eeldab siiski põhjalikku ettevalmistust ja, mis peamine, iga inimese tahet.

Artikkel ilmus esmakordselt 28.04.2021 Pärnu Postimehes

Tõepoolest, e-loendus on tulnud, et jääda. Kui seekord kasutatakse rahvaloenduseks veel kombineeritud meetodit, siis edaspidi loodame üle minna täielikult registripõhisele loendusele, mis võimaldaks rahvaloendust kas või iga päev teha, seejuures inimesi tülitamata. Selle korraldamiseks ei piisa aga ainult registrite olemasolust või sellest, et riik ristkasutab andmeid, selle õnnestumine on kinni igas vastajas. Aasta lõpus algav rahvaloendus on esimene ulatuslik e-proovikivi nii süsteemide toimimisele kui ka inimeste e-valmisolekule.

Andmekogud teevad poole loendusest ise ära

2021. aasta loenduse korraldamiseks on ettevalmistustööd käinud aastaid. Statistikaamet on teinud ja jätkab koostööd selle nimel ligi 30 andmekoguga. Neid kõiki kasutamegi selleks, et inimesi tunde vältava intervjuuga mitte tülitada, vaid teha suurem osa loendusest ära registrite andmetele tuginedes.

Seega: andmeid, mis on kuskil juba kirjas, me loenduse käigus inimestelt enam küsima ei pea. Näiteks ei hakka me küsima, kas ja kus inimene töötab, sest selle info saame töötamise registrist, töötuna ning tööotsijana arvel isikute ja tööturuteenuste osutamise registrist. Piltlikult öeldes on e-loenduse suur osa see, et vajutame statistikaametis nuppu ja kõik vajalikud andmed tulevad otse olemasolevatest registritest.

Ainult ühest nupulevajutusest siiski ei piisa. Oluline pole lihtsalt andmete olemasolu, vaid et need oleks ajakohased ja usaldusväärsed. Siin vajamegi iga inimese abi, panust ja koostööd. Nagu öeldud, on palju andmeid nagu perekonnaseis või autojuhiloa olemasolu eri riigile kuuluvates andmebaasides juba olemas. Samas on ka väike osa selliseid andmeid, mida igaüks peab ise mingi aja tagant ajakohastama, olgu selleks kontaktandmed nagu e-post, telefoninumber või elukoht.

Seega võiks iga inimene enne selle aasta detsembri lõpus toimuvat loendust leida hetke ja kontrollida, et rahvastikuregistris oleks tema kohta õiged andmed. See on tugev alus eesootava e-loenduse õnnestumiseks. Me ei kogu andmeid lihtsalt kogumise pärast, vaid ajakohased on ka meie elu mõjutavate otsuste aluseks nagu koolide rajamine, kergliiklusteede korrastamine või arstiabi kättesaadavus.

Seega: andmeid, mis on kuskil juba kirjas, me loenduse käigus inimestelt enam küsima ei pea.

Mainisin, et sel aastal toimub rahvaloendus esimest korda kombineeritud e-loendusena. See tähendab, et registritest kogume andmeid kõikide Eesti elanike kohta ja sellele lisandub valikuuring, millele peab kindlasti vastama ligi 60 000 inimest. Küsimustikus on mõni küsimus keelteoskuse, murrete, religiooni ja tervise kohta.

Üks palju küsimusi tekitanud asjaolu on loenduse ajakava. Registripõhine loenduse osa tähendab seda, et eri registritest tulevad statistikaametile järgmise aasta alguses andmed 31. detsembri 2021 seisuga.

Teine osa eesootavast proovikivist on e-küsimustiku täitmine. Valikuuring on veebis vastamiseks avatud kõikidele Eesti elanikele 28. detsembrist 2021 kuni 15. jaanuarini 2022. Julgustame seda täitma, kõigi vastused lähevad arvesse ja on väga olulised, sest seda täpsemad andmed riik saab. Aasta lõpus teavitatakse kõiki Eesti inimesi rahvaloenduse küsitlusest meedia vahendusel, e-posti teel ning valimisse kuuluvatele inimestele saadetakse teavitus tavapostiga.

Loevad ka need, kel netiühendus puudub

Kindlasti ei saa aga eeldada, et kõik valimisse kuuluvad inimesed saavad küsimustikule veebis vastata. Seetõttu järgneb e-küsitlusele andmekogumine veel kuni tuleva aasta veebruari keskpaigani telefoni teel või kodukülastusega neile valimisse kuuluvatele inimestele, kes veebis mingil põhjusel ei vastanud. Koroonapandeemiast tingitud olukorras näeme peamise lahendusena telefoniküsitlust ja teeme kodukülastusi vaid äärmisel vajadusel. Küsitleja võtab ühendust siiski vaid nende inimestega, kes satuvad ankeedi täitmise juhuvalimisse, ehk umbes 60 000 inimesega. Usun, et lõviosa neistki annab oma vastuse e-loendusel.

Näiteks on võimalik teada saada, kus elab rohkem tervisest tulenevate piirangutega inimesi, kui vanad nad on ja selle alusel planeerida ning kujundada tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid.

Selle kõige puhul on kahtlemata oluline turvalisus. Kinnitan, et loendusel kogutud andmed on väga rangelt kaitstud, kohustus andmeid kaitsta lähtub nii isikuandmete kaitse kui ka riikliku statistika seadusest. Andmete töötlusele on seatud ranged turvanõuded ning neid kasutatakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil. Kindlasti annab statistikaamet enne loendust ka täpsed juhised, kuidas tuvastada meie küsitlejaid ja mitte langeda kelmuse ohvriks, kust vajaduse korral leida loendajate kontaktid ja saada tuge kas e-küsimustiku täitmiseks või olla valmis telefoniküsitluseks.

Senised põhjalikud ettevalmistustööd ja inimeste koostöövalmidus annavad kindluse, et loendus õnnestub ning iga inimene on valmis loendusele tulema ja ennast e-lugema. Need saavad olema andmed, mille alusel otsustajad meie igapäevaelu edaspidi kujundavad.

Näiteks on võimalik teada saada, kus elab rohkem tervisest tulenevate piirangutega inimesi, kui vanad nad on ja selle alusel planeerida ning kujundada tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. Mida täpsemad on meie andmed, seda parem on info, mille põhjal otsuseid teha. Seda on näidanud ka praegune koroonaaeg, mil andmete kvaliteet on vägagi oluliseks osutunud. Küll maskide jagamisel, vaktsineerima kutsumisel, aga ka saartele või välismaale pääsemisel.