Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi arvutamine, tööstustoodangu maht, keskmine brutokuupalk – nende märksõnadega tegeleb statistikaamet pea iga päev, kasutades selleks turvalisi ja tuntud statistika tegemise meetodeid. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim nihutab ameti tegemiste piire ja katsetas rakendusuuringus, kuivõrd aitab masinõppe meetod lihtsustada inimestele tülikat ja keerulist kaubakoodi määramist.

“Riikliku statistika kogumise aluseks on alati avalik huvi,” sõnas Paabusk, kelle sõnul on ettevõtjate panust ühiskonna toimimiseks vajalike näitajate avaldamisse võimatu ülehinnata. Kui konkurentsivõimeline on Eesti majandus? Kas kõrgema tasuga töökohad on eraettevõtetes või avalikus sektoris? Kui palju on viimase 10 aasta jooksul Eestis eluruume juurde tekkinud? Milline on inimeste tunnitasu erinevatel ametikohtadel? “Me oskame neile küsimustele vastata tänu ettevõtetelt saadud andmetele. Eesti ettevõtete andmeteta elaksime mustas kotis. Pealegi tuleb silmas pidada, et suurem osa

Kuhu jõuab Eesti piim? Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Millised riigid on meie peamised ekspordi- ja impordipartnerid? Statistikaameti väliskaubanduse andmed ja väliskaubanduse rakendus annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele. Esimestena Euroopa Liidus (EL-is) ei pea Eesti ettevõtted selle aasta algusest esitama kauba saabumise andmeid. Need andmed saab statistikaamet EL-i liikmesriikide lähetusandmetest. Siiski eeldab kvaliteetne väliskaubandusstatistika olulist panust Eesti ettevõtetelt ekspordiandmete näol. Väliskaubandusstatistika annab

Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?

Statistikaamet hindab väga kõrgelt Eesti elanike ja ettevõtjate panust riikliku statistika tegemisse. See annab võimaluse luua hädavajalikku teadmist riigile vajalike näitajate kohta alates SKP-st ja lõpetades suhtelise vaesusega. Seetõttu loodame, et uus iseteeninduskeskkond teeb andmete esitamise mugavamaks ja kiiremaks. Iseteeninduskeskkonnas on statistikaameti e-teenuste kasutajatel mitu uut võimalust, mida eSTATis ei olnud. Aja jooksul tuleb kasutajamugavust pakkuvaid võimalusi juurde. Mis kasutajale muutub? Uude keskkonda saab siseneda aadressil uuringud.stat.ee või statistikaameti

Statistikaamet koostab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ettevõtte elujõulisuse indeksi rakendust. Tehisintellekti tehnoloogial põhinev rakendus prognoosib ettevõtte majandusnäitajate ja riigile esitatud andmete põhjal ettevõtte elujõulisust. Praegu on rakendus testimisjärgus ning ootab ettevõtete tagasisidet.

Värske prognoos aastani 2085 ütleb, et meie rahvastik vananeb, loomulik iive on negatiivne, tööealiste osakaal langeb ja kuuekümne aasta pärast on Eesti rahvaarv langenud 1,2 miljonini.

Eesti riigi ja Euroopa Liidu tellimusel kogub statistikaamet igal aastal ettevõtjatelt infot erinevate näitajate kohta. See on väärtuslik sisend Eesti majanduse käekäigu hindamisel, maksu- ja palgaotsuste tegemisel ning ettevõtlussektori toetuste määramisel.

Statistikaamet tuletab kõigile ettevõtetele meelde, et juuli alguses on taas aeg esitada EKOMARi küsimustikuga andmed oma eelmise majandusaasta kohta. EKOMARi küsimustikuga kogutakse detailseid andmeid ettevõtte finantsnäitajate kohta, mille põhjal hinnatakse Eesti majanduskasvu ja koostatakse ettevõtluse ülevaateid.