Millised ettevõtted ekspordivad Eestist kaupu ja teenuseid?
Blogi
2016. aastal eksporditi Eestist 11,8 miljardi euro eest kaupu ja 5,5 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kaupade import oli samal perioodil 13,5 miljardit ning teenuste import 3,9 miljardit eurot. Järgnevalt vaatleme lähemalt kaupade ja teenuste eksportööre nende tegevusala (EMTAK), töötajate arvu ning omandivormi lõikes.
2016. aastal eksporditi Eestist 11,8 miljardi euro eest kaupu ja 5,5 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kaupade import oli samal perioodil 13,5 miljardit ning teenuste import 3,9 miljardit eurot. Järgnevalt vaatleme lähemalt kaupade ja teenuste eksportööre nende tegevusala (EMTAK), töötajate arvu ning omandivormi lõikes.
Kaupade ekspordis domineerisid töötleva tööstuse ettevõtted
Ettevõtte tegevusala järgi andsid kaupade ekspordikäibest 62% töötleva tööstuse ning 27% hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala ettevõtted. Seevastu teenuste ekspordikäibest andsid veonduse ja laondusega tegelevad ettevõtted veidi üle kolmandiku ning info ja side ettevõtted 14%.
Teenuste ekspordis ei ole ettevõtte suurus esmatähtis
Töötajate arvu järgi on võimalik ettevõtted liigitada mikro- (kuni 9 töötajat), väikesteks (10-49 töötajat), keskmisteks (50-249 töötajat) ning suurettevõteteks (üle 250 töötaja).
Kaupade ekspordis domineerisid just viimased kaks, kelle osatähtsus moodustas vastavalt 36% ning 31% kogu kaupade ekspordikäibest. Seevastu teenuste ekspordis mängisid suuremat rolli mikroettevõtted (pea kolmandik ekspordikäibest).
Võttes arvesse ka kaupu eksportiva ettevõtte tegevusala, oli töötlevas tööstuses suurim osatähtsus suurettevõtetel (47%). Seevastu hulgi- ja jaekaubanduses moodustas mikroettevõtete osatähtsus pea poole.
Kaupu ekspordivad enam välisomanduses ja teenuseid kodumaises omanduses olevad firmad
2016. aastal eksportisid 62% kaupadest välisomanduses olevad ettevõtted. Teenuste ekspordist seevastu moodustas veidi üle poole käibest kodumaiste ettevõtete eksport.
Mikro- ja väikeettevõtete seast on suuremad eksportijad kodumaised ettevõtted. Teenuste ekspordis selge seos omandivormi ja suurusklassi vahel puudub. Kodumaises omanduses ettevõtete ekspordi osatähtsus on suurim suurfirmade seas (60%).
Kaupade ekspordist on töötleva tööstuse tegevusalal välismaiste firmade osatähtsus 67% käibest. Hulgi ja jaekaubanduses seevastu annavad enamuse käibest kodumaised ettevõtted.
Teenuste ekspordis annavad kodumaised ettevõtted veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel suurema osa käibest. Vastupidine on olukord aga info ja side tegevusalal.
Rohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Allan Aron
Metoodika
Analüüs põhineb kaupade (TEC) ja teenuste (STEC) väliskaubanduse andmetel ettevõtlusnäitajate järgi. Nende andmete puhul on viimane avaldatud aasta 2016. Määramata ettevõtlusnäitajatega üksused on analüüsist välja jäetud.
Ekspordi ja impordi andmete ühendamine statistilise ettevõtete registri ettevõtlusnäitajatega annab täiendavat infot väliskaubandusega tegelevate ettevõtete kohta. Uusi statistilisi näitajaid on võimalik arvutada olemasolevaid andmeid omavahel sidudes, ilma vajaduseta andmeesitajatelt täiendavaid andmeid koguda.
Selle artikli avaldamist toetas Euroopa Liit.
Kaupade ekspordis domineerisid töötleva tööstuse ettevõtted
Ettevõtte tegevusala järgi andsid kaupade ekspordikäibest 62% töötleva tööstuse ning 27% hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala ettevõtted. Seevastu teenuste ekspordikäibest andsid veonduse ja laondusega tegelevad ettevõtted veidi üle kolmandiku ning info ja side ettevõtted 14%.
Teenuste ekspordis ei ole ettevõtte suurus esmatähtis
Töötajate arvu järgi on võimalik ettevõtted liigitada mikro- (kuni 9 töötajat), väikesteks (10-49 töötajat), keskmisteks (50-249 töötajat) ning suurettevõteteks (üle 250 töötaja).
Kaupade ekspordis domineerisid just viimased kaks, kelle osatähtsus moodustas vastavalt 36% ning 31% kogu kaupade ekspordikäibest. Seevastu teenuste ekspordis mängisid suuremat rolli mikroettevõtted (pea kolmandik ekspordikäibest).
Võttes arvesse ka kaupu eksportiva ettevõtte tegevusala, oli töötlevas tööstuses suurim osatähtsus suurettevõtetel (47%). Seevastu hulgi- ja jaekaubanduses moodustas mikroettevõtete osatähtsus pea poole.
Kaupu ekspordivad enam välisomanduses ja teenuseid kodumaises omanduses olevad firmad
2016. aastal eksportisid 62% kaupadest välisomanduses olevad ettevõtted. Teenuste ekspordist seevastu moodustas veidi üle poole käibest kodumaiste ettevõtete eksport.
Mikro- ja väikeettevõtete seast on suuremad eksportijad kodumaised ettevõtted. Teenuste ekspordis selge seos omandivormi ja suurusklassi vahel puudub. Kodumaises omanduses ettevõtete ekspordi osatähtsus on suurim suurfirmade seas (60%).
Kaupade ekspordist on töötleva tööstuse tegevusalal välismaiste firmade osatähtsus 67% käibest. Hulgi ja jaekaubanduses seevastu annavad enamuse käibest kodumaised ettevõtted.
Teenuste ekspordis annavad kodumaised ettevõtted veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel suurema osa käibest. Vastupidine on olukord aga info ja side tegevusalal.
Rohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Allan Aron
Metoodika
Analüüs põhineb kaupade (TEC) ja teenuste (STEC) väliskaubanduse andmetel ettevõtlusnäitajate järgi. Nende andmete puhul on viimane avaldatud aasta 2016. Määramata ettevõtlusnäitajatega üksused on analüüsist välja jäetud.
Ekspordi ja impordi andmete ühendamine statistilise ettevõtete registri ettevõtlusnäitajatega annab täiendavat infot väliskaubandusega tegelevate ettevõtete kohta. Uusi statistilisi näitajaid on võimalik arvutada olemasolevaid andmeid omavahel sidudes, ilma vajaduseta andmeesitajatelt täiendavaid andmeid koguda.
Selle artikli avaldamist toetas Euroopa Liit.