Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,8% ja võrreldes eelmise aasta novembriga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta septembris võrreldes augustiga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta septembriga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport augustis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 20% ning import 28%. Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes 55% ja Valgevenest koguni 96% võrreldes aastatagusega.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta juulis võrreldes 2017. aasta juuliga 27% ja import 18%, teatab Statistikaamet. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (kütuselisandid, põlevkivikütteõli, mootorikütus, rasked kütteõlid) kaubavahetuse oluline suurenemine. Mineraalsete toodete puhul toimus nii koguse kui ka väärtuse kasv, eksport kasvas kolm ja import kaks korda.

Kaupade eksport vähenes augustis võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3% ja import 7%, teatab statistikaamet. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kahanemist mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, mootorikütused, kütuselisandid, elektrienergia) ekspordi ja impordi vähenemine.

Statistikaameti andmetel vähenes 2020. aastal kaupade eksport võrreldes aasta varasemaga 1% ja import 6%. Esimesel poolaastal toimunud kaubavahetuse vähenemist aitas tasakaalustada lõpukuudel toimunud kasv – detsembris kasvas eksport 25% ja import 10%.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 17% ja import 20%, teatab Statistikaamet. Esmakordselt ületas eksport 1,3 miljardi ja import 1,5 miljardi piiri. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (lahusti, mootorikütus, kütuselisandid, põlevkivikütteõli) ekspordi ja impordi suurenemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta augustiga -0,7%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta juunis võrreldes maiga 0,1% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 3,9%, teatab Statistikaamet.

Kevadise pandeemiakriisi tipphetkel oli palju juttu sellest, et majanduslik tagasilöök jõuab kinnisvaraturule sügiseks. Oktoober on käes ja pigem nähakse paranemise märke. Kas tegemist on kerge pääsemisega või on hullem hoopis tulekul? Suuremates kriisides kinnisvarahindade liikumisele rakendatav tormisilma loogika võib olla adekvaatne kirjeldamaks ka tänast Eesti kinnisvaraturu olukorda.