Otsingu tulemused

Töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.

„Kolmandas kvartalis paranesid tööturu üldnäitajad nii eelmise aasta kolmanda kvartali kui ka selle aasta teise kvartaliga võrreldes,“ rääkis statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva. Ta lisas, et töötuid oli kolmandas kvartalis kokku 54 200, mida oli 5000 inimese võrra vähem kui teises kvartalis ja 2100 võrra vähem kui mullu kolmandas kvartalis. Töötuse määr (7,1%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli kolmandas kvartalis 0,3 protsendipunkti madalam kui eelmisel aastal samas kvartalis (7,4%) ning 0,7 protsendipunkti madalam kui selle aasta teises kvartalis (7,8%). „Vanuserühmadest

„Kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes mullu sama ajaga eelkõige materjalide 2%-line hinnatõus. Tööjõu ja ehitusmasinate hinnad tõusid aga mõlemal juhul 1,2%,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus. Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,4%, materjalid kallinesid 0,3% ja mehhanismide kasutamiskulud vähenesid 0,6%. „Masinate kasutamise hinnalanguse taga oli eelkõige kütusehindade korrektsioonist tulenev kokkuhoid ja materjalide hinnatõusu toetas enim betoon- ja puittoodete kallinemine,“ selgitas Paulus. Remondi- ja

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr langes teise kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra. „Töötuid oli kolmandas kvartalis 56 300 ning nende arv on aasta algusest alates vaikselt vähenenud, kuid neid oli siiski 1500 võrra enam kui 2023. aasta kolmandas kvartalis,“ lausus ta. Tänavu teise kvartaliga võrreldes oli kolmandas kvartalis töötuid 1500 võrra vähem. Töötus vähenes eelmises kvartalis eelkõige meeste ning 15 –24-aastaste noorte seas. „Selles vanuses oli töötuid kolmandas kvartalis 2300 võrra vähem kui teises kvartalis, samas 25 –64-aastaste naiste

„Võrreldes esimese kvartaliga on tööturu näitajad paranenud, kuid jäävad hetkel siiski alla eelmise aasta teise kvartali näitajatele,“ ütles statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva. Analüütik tõdes, et teise kvartali töötuse määr (7,8%) oli mõnevõrra kõrgem kui eelmise aasta teise kvartali määr (7,6%), kuid jäi siiski 0,8 protsendipunktiga alla tänavusele esimesele kvartalile. „Meeste töötuse määr (8,4%) oli kõrgem kui naiste oma (7,2%). Töötuid oli teises kvartalis kokku 59 200, mida on 5000 võrra vähem kui eelmises kvartalis. Teise kvartali töötutest moodustasid 32 300 mehed ja 26 800

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk ütles, et esimeses kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi üle 594 000. „Vabu ametikohti oli enim hariduse tegevusalal (1274) ja avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (1254). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 736),“ sõnas ta. Analüütik selgitas, et vabad ametikohad moodustasid 2025. aasta esimeses kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,5%. Mullu esimeses kvartalis moodustasid vabad ametikohad 1,6%. Selle aasta esimeses kvartalis oli vabu ametikohti lisaks haridusele ja avalikule haldusele

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõi välja, et teises kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes 2024. aasta sama ajaga eelkõige ehitajate palgatõus, mis moodustas indeksi muutusest 37%. Siiski oli palgatõusu mõju indeksi muutusele 5,5 protsendipunkti võrra väiksem kui mullu. „Selle aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,1% ja mehhanismidele 1,2%, materjalid kallinesid 1,2%. Masinate hinnatõusu taga oli eelkõige transpordikulude kasv ja materjalide hinnatõusu toetas enim puidu ja puittoodete hindade tõus,“ selgitas Paulus. Remondi- ja

Üks suurima valimiga küsimustik on „Palk ja tööjõud“, mida 2025. aastal täidab veidi üle 2 500 ettevõtte. Suurema töötajate arvuga asutused peavad need andmed esitama igal kuul ehk 12 korda aastas. Statistikaameti andmekogumise arenduste juhi Marika Korka sõnul kulub igal andmeesitajal selleks keskmiselt 35 minutit. “Esitades palga- ja tööjõu andmed statistikaametile automaatselt, saab märkimisväärselt hoida kokku nii aega kui ka raha,” märkis ta. Lisaks ettevõtete halduskoormuse vähendamisele aitab automatiseerimine ehk andmepõhine aruandlus statistikaametil pakkuda sujuvamaid ja

Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.