Töötuse määr oli mullu 7,5%
Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal töötuse määr 7,5%, tööhõive määr 68,5% ja tööjõus osalemise määr 74,1%.
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr (7,5%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli möödunud aastal vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem. 2025. aasta keskmine töötute arv oli 56 200, mida on 900 inimese võrra vähem kui 2024. aastal.
Kõige rohkem kasvas töötus noorte meeste seas
„Naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Kui 2024. aastal oli töötuse määr naiste hulgas 7,5%, siis 2025. aastal oli see langenud 6,6% peale. Meeste töötus aga tõusis aastaga 0,7 protsendipunkti võrra, ulatudes 2025. aasta keskmisena 8,3%-ni,“ kirjeldas analüütik.
„Kõige rohkem kasvas mullu töötus 15–24-aastaste noorte meeste seas, mis tõi kaasa ka noorte üldise töötuse kasvu,“ tõdes analüütik. Noorte aasta keskmine töötuse määr (20,7%) oli 1,6 protsendipunkti kõrgem kui 2024. aastal, sealjuures oli noorte meeste töötuse määr 22,5%. See on aasta varasemaga võrreldes 3,6 protsendipunkti kõrgem. Noorte naiste töötuse määr (18,8%) oli aasta varasemaga võrreldes 0,5 protsendipunkti madalam.
Analüütik selgitas, et teistes vanuserühmades püsisid töötuse näitajad aastases võrdluses pigem stabiilsed või langesid. „50–74-aastaste töötuse määr (5,7%) oli sama nagu aasta varem. Töötuse määr 25–49-aastaste seas (6,7%) oli aasta varasemaga võrreldes aga 0,4 protsendipunkti madalam. Siiski näeme ka nende puhul sama trendi – meeste töötuse määra kasvu ja naiste oma langust,“ ütles ta.
Töötud tunnevad üha rohkem, et ei tule majanduslikult toime
Vähemaks jäi lühikest aega ehk alla kuue kuu tööta olnud inimeste arv, samas kui 6-11 kuud töötu olnute arv mõnevõrra suurenes. Nende töötute arv, kes olid tööta olnud aasta või kauem, püsis stabiilne. „Töötute puhul torkab silma, et viimase paari aastaga on järjest vähenenud nende enesehinnanguline toimetulek – kui 2022. aastal hindas umbes iga neljas töötu (25,2%), et ei tule või pigem ei tule majanduslikult toime, siis 2025. aastaks tundis samamoodi juba ligi kolmandik (31,7%),“ tõdes Vassiljeva.
Töötusega paralleelselt vähenes ka tööhõive. 2025. aasta keskmine hõivatute arv oli 693 100 inimest, mida on 5500 võrra vähem kui aasta varem. Tööhõive määr (68,5%) oli 0,4 protsendipunkti võrra madalam kui 2024. aastal ja langus oli ühtlane nii meeste kui ka naiste hulgas.
Vanuserühmade ja sugude lõikes paistab Vassiljeva sõnul silma mitmeid erinevusi: 15–24-aastaste noorte hulgas vähenes naiste tööhõive määr, mis 34,3% juures oli 3,1 protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem. Noorte meeste tööhõive püsis pigem stabiilne.
„25–49-aastaste seas nägime 1,2 protsendipunkti suurust langust meeste tööhõive määras, mis oli 2025. aastal 87,2%,“ tõi Vassiljeva esile. „Samas naistel oli sama näitaja 84,1% juures eelmisel aastal 1,1 protsendipunkti võrra kõrgem kui ülemöödunud aastal,“ lisas ta. 50–74-aastaste seas sai eelmisel aastal täheldada naiste vähenenud osalemist tööhõives.
Tegevusalati vähenes 2025. aastal hõive absoluutarvudes kõige enam töötlevas tööstuses, hariduses ja ehituses. Hõivatute arv suurenes aga veonduse-laonduse, haldus- ja abitegevuste, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning majutuse-toitlustuse tegevusaladel.
2025. a muutus hõivatute arvus võrreldes 2024. aastaga tegevusalati, %
| Tegevusala | Muutus, % |
|---|---|
| Haldus- ja abitegevused | 13,0 |
| Veondus ja laondus | 7,5 |
| Muud teenindavad tegevusalad | 6,4 |
| Majutus ja toitlustus | 5,8 |
| Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine | 5,6 |
| Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne | 4,4 |
| Info ja side | 0,5 |
| Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont | -0,2 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | -1,3 |
| Kinnisvaraalane tegevus | -2,4 |
| Haridus | -2,7 |
| Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus | -2,8 |
| Töötlev tööstus | -3,4 |
| Ehitus | -4,3 |
| Kunst, meelelahutus ja vaba aeg | -8,1 |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | -8,9 |
| Finants- ja kindlustustegevus | -11,6 |
| Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus | -23,4 |
| Mäetööstus | -28,0 |
Piirkondlikult oli näha hõivatute arvu vähenemist Valga, Viljandi ja Põlva maakonnas ning ka Läänemaal. Hõivatute arv suurenes aga Tallinnast väljapoole jääval Harjumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal.
2025. aastal oli tööjõudu varasemaga võrreldes vähem
Tööjõus osalemise määr, mis näitab tööealiste elanike aktiivsust tööturul, oli 2025. aastal 74,1%, vähenedes 2024. aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti. Samavõrra suurenes majanduslikult mitteaktiivsete inimeste osatähtsus. „See tähendab, et nägime 2025. aastal lisaks tööealise rahvastiku vähenemisele ka täiendavat tööjõu vähenemist,“ tõdes Vassiljeva. Tööjõu vähenemine toimus naiste arvelt, kelle tööjõus osalemise määr langes ja majanduslik mitteaktiivsus tõusis aasta varasemaga võrreldes 1,1 protsendipunkti, samas kui meeste tööjõus osalemise määr tõusis aastaga 0,2 protsendipunkti võrra. „Kui tööhõive määr langes ühtlaselt nii meestel kui naistel, siis mehed jäid tööturul aktiivseks ja liikusid pigem töötute hulka, naised aga mitteaktiivsete hulka,“ ütles analüütik.
2025. aasta neljanda kvartali tööturu näitajad järgisid aastaste muutustega sarnast trendi: 6,4% suurune kvartaalne töötuse määr oli 1 protsendipunkti võrra madalam kui 2024. aasta neljandas kvartalis. Tööhõive määr (68,1%) jäi aasta varasemale neljanda kvartali näitajale alla 0,4 protsendipunkti võrra ning tööjõus osalemise määr (72,7%) oli aasta varasemast 1,3 protsendipunkti võrra madalam.
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.
Loe täpsemalt, mida näitavad statistikaameti ja mida töötukassa andmed.
Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Protsendimäär on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides (%). Protsendimäära muutu väljendatakse protsendipunktides.
Andmed on avaldatud 16.02 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis ja tööjõu valdkonnalehel.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)