Otsingu tulemused

Euroopa Liidu majandus kasvas 2010. aasta II kvartalis aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. Vaatamata majanduskasvule ei ole EL-s juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. Kui I kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus Eurostati andmetel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, siis II kvartalis juba 1,7%. Oma SKP avaldanud liikmesriikidest oli majandus languses veel vaid viies: Bulgaarias, Hispaanias, Lätis, Küprosel ja Kreekas. Eesti SKP kasv oli II kvartalis 3,5%, mis oli EL-s üks kiireimaid

Töötuse määr oli 2016. aasta II kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 66,9%, teatab Statistikaamet. Tööturul aktiivsete inimeste arv tõusis esmakordselt üle 700 000.

Töötuse määr oli 2016. aasta III kvartalis 7,5% ja tööhõive määr 66,5%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes protsendipunkti võrra ja tööealiste mitteaktiivsete arv on kahanemistrendis.

Seoses majanduse olukorra paranemisega 2011. aastal paranesid töövõimalused ja peatus reaalpalga langus. Samas suurenes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas ja säilis inimeste ebakindlus tuleviku suhtes.

Tänavu III kvartalis tõusis töötuse määr 14,6%-ni ja töötute arv oli Eesti taasiseseisvusaja suurim, teatab Statistikaamet. Positiivne muutus tööturul oli see, et tööhõive vähenemine peatus.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal tööjõus osalemise määr 73,9%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 6,4%.

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötus iseloomustab tööjõu pakkumise olukorda tööturul ehk näitab, kui palju on inimesi, kes tahaksid töötada, kuid neil ei ole tööd. Sama nähtust kirjeldab laiemalt veel teinegi näitaja, milleks on tööjõu alakasutuse määr. „Alakasutatud tööjõuks loetakse inimesi, kelle tööjõud ei leia optimaalset kasutust, mis tähendab, et nad tahaksid töötada rohkem kui nad seda teevad. See näitaja võimaldab veelgi täpsemalt hinnata, kui palju on tööturul kasutamata potentsiaali,“ sõnas analüütik. Alakasutatud tööjõu moodustavad: töötud – inimesed, kes

Töö otsimine on keeruline igas vanuses, kuid eriti keerulises olukorras on just tööturule sisenevad noored. Tööd otsivad noored leiavad end tihti hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises.

Töötuse määr tõusis 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötuse määr oli 13,8%, teatab Statistikaamet. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.