Eesti elanikud söövad Poola õunu ja Hollandi pirne

Blogi
Postitatud 28. september 2021, 9.52 , analüütik Ege Kirs

Taas on käes see aeg aastast, kus tegeletakse viljakoristusega õuna- ja pirnipuu aedades ning varutakse vitamiine. Seekordses blogis heidame pilgu koduaedade 2020. aasta pindadele ja sellele, kui palju ja kust õunu ja pirne sisse toome.

Eestis tarbiti eelmisel aastal värskeid õunu ja pirne kokku 17 000 tonni, mis on aastas ligi 114 miljonit keskmise suurusega vilja. See tähendab, et kadu arvestades tarbib üks inimene ligi 13 kg õunu või pirne aastas, mis teeb umbes 7 keskmise suurusega vilja kuus. Tarbitud viljadest on aga vaid iga 11. kodumaist päritolu.

Koduaedade õunakasvatus on hääbumas

Möödunud aastal kujunes Eesti õuna- ja pirnisaagiks veidi üle 1600 tonni. Selline saak saadi 1200 hektari suuruselt pinnalt. Veidi rohkem kui kolmandik kogu kasvupinnast oli mahe või üleminekul mahetootmisele.

Juba vähemalt 20 aastat on õunade ja pirnide kasvupind pidevalt vähenenud. Eriti suur kahanemine on toimunud põllumajanduslikes kodumajapidamistes. Veel 10 aastat tagasi kasvatati kogu Eesti õuntest ja pirnidest üle 70% koduaedades, nüüd aga on olukord muutunud. Eelmisel aastal kasvatati leibkonna eelarve uuringu andmetel koduaedades neid vilju 450 hektaril, mis on alla 40% kogu õuna ja pirni kasvupinnast.

Õuna ja pirni kasvupind, aastatel 2005–2020

Kodumaised viljad tulevad Viljandi- ja Tartumaa aedadest

Suuremates põllumajanduslikes majapidamistes asub veidi üle 760 hektari õunte ja pirnide kasvupinnast, nendest vilju kandvaid aedu on umbes 600 hektarit. Teiste maakondade seas paistab selgelt silma Viljandi, kus asub 30%, ja Tartu, kus asub veidi üle 20% Eesti õunte ja pirnide kasvupinnast. Võrdlusena on põhjanaabritel soomlastel vilju kandvaid aedu sarnaselt meiega ligi 720 hektaril, aga lõunanaabritel lätlastel lausa 3700 hektaril.

Mullu toimus ka iga kümne aasta tagant korraldatav põllumajandusloendus, mille andmetel kasvatab 1–5 hektaril õunu 78 majapidamist ja vähemalt 5 hektaril 45 majapidamist.

Euroopas õunu ja pirne jätkub

Euroopa Liidu majapidamistes nopiti 580 000 hektarilt kokku 13 miljonit tonni õunu ja pirne. Kõige suurem õunte ja pirnide kasvataja oli Poola, kus mullu oli kandeealist pinda üle 170 000 hektari. Poolale järgnesid juba oluliselt väiksemate kasvupindadega Itaalia, Rumeenia ja Prantsusmaa.

Õunte ja pirnide kandvad aiad Euroopa Liidu põllumajanduslikes majapidamistes 2020. aastal

 

Lisaks Eestis toodetud õuntele ja pirnidele imporditakse neid meile üsna suurtes kogustes. Eelmisel aastal toodi Eestisse peaaegu 13 000 tonni õunu ja 5000 tonni pirne. Kõige enam impordime Poola õunu, lisaks tuuakse siia ka Itaalia ja Hollandi õunu. Rohkem kui pooled pirnid pärinevad aga Hollandist.

Vaata ka põllumajanduse valdkonnalehte.

Foto: Shutterstock