Metsavaru
Kvaliteedi- ja metoodikaaruanne kirjeldab eelkõige 2024. ja 2025. aasta andmeid, ent kehtib suuresti ka varem avaldatud andmete kohta.
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Swen Peterson
Kontaktisiku ametinimetus: Keskkonna- ja energeetikastatistika teenustiim, juhtivanalüütik
Postiaadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
E-posti aadress: swen.peterson@stat.ee
Telefon: 5886 4227
Metaandmete kinnitamise kuupäev 13.11.2026
Metaandmete uuendamise kuupäev 02.10.2026
Statistikatöö eesmärk on anda ülevaade Eesti metsavaru (sh metsamaa ning territooriumi metsasuse), hukkunud ja kahjustatud puistute pindala kohta. Peale selle annab statistikatöö teavet biomassi ja seotud süsiniku koguse kohta metsamaal puuliigi kaupa.
Biomass ja seotud süsiniku kogus biomassis metsamaal puuliigi järgi;
metsavaru statistilise metsainventuuri (SMI) hinnangul;
hukkunud puistud maakonna järgi;
kahjustatud puistud maakonna järgi.
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK).
Põhilised metsanduslikud klassifikaatorid on metsa korraldamise juhendi lisades.
Metsamajandus
Biomass – metsamaa elusa biomassi hinnangud sisaldavad ainult puitset biomassi koos okste ja juurtega. Tüvepuidu maht teisendatakse elus biomassiks, kasutades riiklikke biomassi teisendus- ja laiendustegureid (BCEFs – biomass conversion and expansion factor for expansion of merchantable growing stock volume to above-ground biomass) ning maa-aluse ja maapealse biomassi suhteid (R – ratio of below-ground biomass to above-ground biomass).
Enamuspuuliik – valitsev puuliik, mis on puistus suurima tüvemahuga
Harvendusraie – hooldusraie liik metsa väärtuse suurendamiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks
Hektarivaru – üldvaru ehk kasvava metsa tagavara hektari kohta. Surnud puude tüvemaht esitatakse enamasti kasvava metsa mahust eraldi ega kuulu üldvaru hulka.
Hooldusraie – metsakasvatuslik võte, mille eesmärk on parandada metsa kvaliteeti ja/või metsa sanitaarseisundit. Hooldusraie hulka kuuluvad valgustusraie kuni kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistus, harvendusraie vähemalt kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie.
Hukkunud puistud – keskkonnaameti metsakaitse ekspertiisi alusel uuendusraiesse soovitatud metsamaad. Metsakaitse ekspertiisi tehakse metsaomaniku esitatud metsakahjustuste teatiste alusel. Metsa majandamise eeskiri: Metsakaitseekspertiisi algatab keskkonnaamet metsateatisega või muul viisil laekunud teabe alusel: 1) ettekirjutise tegemiseks metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks; 2) rekreatiivse kasutamisega seotud metsakahjustuste vältimiseks piirangute kehtestamiseks omanike nõusolekul.
Kahjustatud puistud – keskkonnaameti metsakaitse ekspertiisi alusel hinnatud metsakahjustustega metsamaa (vt ka hukkunud puistud). Kahjustatud puistute ja hukkunud puistute andmed on eelkirjeldatud moel kogutud alates 2009. aastast. Varasematel aastatel on seotud olnud teisi asutusi ja andmeallikaid.
Majandatav metsamaa – metsamaa (puistu), kus puidu varumine majanduslikel eesmärkidel on lubatud. Rahvusvaheliselt vastab sellele mõiste forest available for wood supply (FAWS).
Metsamaa – puittaimestiku kasvukoht, vähemalt 0,1 hektari suuruse pindalaga maatükk, millel kasvavate puittaimede kõrgus on vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitus vähemalt 30%. Hõlmab ajutiselt metsata alasid (raiesmikud, tormiheite- või põlenud alad).
Puistu – ühetaolisel kasvukohal asuv metsaosa, mis on kogu ulatuses sama päritoluga, rinnete arvuga, (ei sisalda nt rohttaimi) enam-vähem ühtlase koosseisu, vanuse, boniteedi ja täiusega ning erineb nende näitajate poolest naabermetsaosadest. Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Puistud kokku moodustavad metsaga metsamaa, mille hulka kuuluvad järgmised arenguklassid: noorendikud, latimetsad, keskealised metsad, valmivad metsa ja küpsed metsad.
Puistute keskmine hektarivaru – puidu maht tihumeetrites hektari kohta
Puistute varu keskmine juurdekasv aastas – Juurdekasv või täisjuurdekasv või kogujuurdekasv või brutojuurdekasv (gross annual increment) näitab puistu poolt aastas kasvatatavat tüvepuidu kogust ja väljendatakse tihumeetrites hektari kohta aastas (tm/ha/a). Juurdekasvu arvutamisel arvestatakse ka vaadeldaval ajavahemikul surnud ja raiutud puude juurdekasvu.
Puistute üldvaru – puidu maht kuup- ehk tihumeetrites kännu kõrgusest ladva tipuni koos koore ja ilma okste mahuta
Üldvaru ehk kasvava metsa tagavara – elusate puude tüvepuidu kogumaht kuup- ehk tihumeetrites kännu kõrgusest ladva tipuni koos koore ja ilma okste mahuta
Puu- ja põõsaistandik – metsaseaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena
Süsinik – puitses biomassis oleva süsiniku kogus. Metsamaa elus biomassi seotud süsiniku kogus arvutatakse, korrutades metsamaa elus biomassi koguse süsiniku sisalduse vaikeväärtustega.
Territooriumi metsasus (%) – metsamaa kogupindala suhe Eesti maismaa pindalasse
Uuendusraie – raie uue metsapõlve tekkeks vajalike tingimuste loomiseks. Uuendusraiet tehakse üldjuhul küpsetes puistutes.
Valgustusraie – hooldusraie liik, peapuuliigi puude valgus- ja toitumistingimuste parandamise ning koosseisu kujundamise eesmärgil tehtav raie alla kuuesentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga metsades ehk noorendikes
Varu juurdekasv ehk jooksev mahu juurdekasv – näitab üldvaru puidukoguse aastast suurenemist, väljendatakse kuupmeetrites hektari kohta aastas.
Metsamaa
Kogu Eesti metsamaa
Kogu Eesti
KK509: Biomass ja seotud süsiniku kogus biomassis metsamaal puuliigi järgi 1989–…
KK51: Metsavaru riikliku metsainventeerimise (SMI) hinnangul 2000–…
KK513: Hukkunud puistud maakonna järgi 1991–…
KK514: Kahjustatud puistud maakonna järgi, 31. detsember 1991–…
KK07: Maismaa pindala jagunemine maakasutuse järgi kliimaaruandluses 1989–…
2026. aastal avaldatud andmed kirjeldavad olenevalt andmetabelist perioodi 01.01.2024–31.12.2024 (tabelid KK509 ja KK07) või 01.01.2025–31.12.2025 (tabelid KK51, KK513 ja KK514). Käesolev metoodika- ja kvaliteediaruanne on eelkõige koostatud 2026. aastal avaldatud andmete kohta.
Ei ole rakendatav
Statistikaamet on keskkonnaagentuuriga sõlminud andmete saamiseks lepingu.
Ei jagata
Ei avaldata
Ei avaldata
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Loodusvarad ja nende kasutamine / Metsavaru tabelites
KK509: Biomass ja seotud süsiniku kogus biomassis metsamaal puuliigi järgi;
KK51: Metsavaru riikliku metsainventeerimise (SMI) hinnangul;
KK513: Hukkunud puistud maakonna järgi;
KK514: Kahjustatud puistud maakonna järgi, 31. detsember ning
valdkonna Keskkond / Loodusvarad ja nende kasutamine / Maakasutuse muutumine tabelis
KK07: Maismaa pindala jagunemine maakasutuse järgi kliimaaruandluses.
Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Keskkond. Arhiiv / Loodusvarad ja nende kasutamine. Arhiiv on lõpetatud tabel
KK511: Metsavaru, 1. jaanuar (1973–1997) ning valdkonna Lõpetatud tabelid / Keskkond. Arhiiv / Surve keskkonnaseisundile. Arhiiv tabelis
KK85: Loodusvara kasutamine (2000–2022) on samuti avaldatud selle töö andmed.
Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 939 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.
Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 10001 „Keskkonnatrendid“, 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.
Selle töö andmeid avaldatakse ka statistikaameti veebilehel keskkonnavaldkonna rubriigis Mets.
Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 42 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Andmete kokkupanemise metoodika on välja töötanud keskkonnaagentuur, kes metoodikadokumente ka haldab.
Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Siseriiklikud kvaliteedidokumendid leiab keskkonnaagentuuri kodulehe rubriigist Mets, kuna nemad töötavad välja metoodika ja arvutavad andmed.
Keskkonnaagentuurilt saadakse andmed metsamaa pindala ja puistute pindala kohta, keskmise hektarivaru ja varu juurdekasvu kohta aastas enamuspuuliigi kaupa, metsade biomassi (maapealne ja maa-alune osa) ja seotud süsiniku koguse kohta biomassis puuliigi kaupa ning hukkunud ja kahjustatud puistute pindala kohta.
Statistilise metsainventuuri (SMI) lähteandmed põhinevad keskkonnaagentuuri tehtaval valikuuringul, mille väljundid edastab samuti keskkonnaagentuur.
Aasta
Keskkonnaagentuuri andmed saadakse e-maili teel.
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide ja muude uuringute andmetega.
Keskkonnaagentuuri edastavate andmete valideerimisega tegeleb keskkonnaagentuur.
Keskkonnaagentuuri kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
Ei ole rakendatav
Ei korrigeerita