Välisõhu saastamine (kuni 2015)

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Eda Grüner

juhtivstatistik-metoodik

Tatari 51, 10134 Tallinn

eda.gryner@stat.ee

625 9307

09/01/2015

09/01/2015

Paiksetest saasteallikatest ja transpordist õhku paisatud saasteainete kogus saasteainete järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Keemiliste ainete loetelu

–

Lenduvad orgaanilised ühendid – v.a metaan. Metaani ei vaadelda koos teiste lenduvate orgaaniliste ühenditega, kuna selle mõju tervisele ja keskkonnale erineb teiste lenduvate orgaaniliste ühendite mõjust. Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste teke on seotud orgaaniliste lahustite kasutamisega ning fossiilsete kütuste kasutamisega transpordis ja tootmises. Lenduvad orgaanilised ühendid on fotokeemilise sudu allikas. Mõned lenduvad orgaanilised ühendid, nagu benseen ja 1,3-butadieen, on kantserogeensed.

Lämmastikoksiidid (NOₓ) – nende hulka kuuluvad NO ja NO₂. Võrreldavuse huvides väljendatakse lämmastikoksiidide heitkogused NO₂ ühikutes. Moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas. Kütuse põlemisel reageerib õhus sisalduv lämmastik hapnikuga, seetõttu tekivad lämmastikoksiidide heitmed ka siis, kui kütus otseselt lämmastikku ei sisalda (nt maagaas).

Paikne saasteallikas – püsiva asukohaga üksik saasteallikas, k.a teatud aja järel teisaldatav saasteallikas, või ühel territooriumil asuvate saasteallikate grupp.

Süsinikoksiid (CO) – tekib kütuste mittetäielikul põlemisel. Süsinikoksiidi heitkogused olenevad kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest.

Tahked osakesed – suitsus, tolmus jm sisalduvad erineva keemilise koostisega tahked osakesed.

Vääveldioksiid (SO₂) – tekib väävlit sisaldavate fossiilsete kütuste põletamisel. Vääveldioksiidi heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist ja sudu.

Õhu saasteluba omav ettevõte

Saasteallikad

FREIM

Ei ole rakendatav.

Kogu Eesti

Maakonnad

1990–…

Ei ole rakendatav.

tonn

Aasta

OTSEKOHALDUV ÕIGUSAKT

Puudub.

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Ei ole rakendatav.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, avalike andmefailide, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

http://www.stat.ee/avaldamiskalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. Trükiväljaanne on kättesaadav teabekeskuses kell 9.00.

Aasta

Ei avaldata.

„Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia”

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Keskkond/ Surve keskkonnaseisundile”.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti „Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord”: http://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 10001 „Keskkonnatrendid”, 10406 „Õhuemissioonide arvepidamine”, 10601 „Materjalivoo arvepidamine”, 50101 „Eesti regionaalareng” ja 50201 „Säästva arengu näitajad (näidikulaud)”.

Puuduvad.

Puuduvad.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa Statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse §-s 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid” sätestatud nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Keskkonnaministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Säästva Eesti Instituut

kohaliku omavalitsuse asutused

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/tooplaan.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

On täielik Eesti territooriumi kohta.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav.

Ei mõõdeta.

Andmed avaldatakse 300 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T+300).

(2012) T+279

(2011) T+279

(2010) T+278

(2009) T+278

(2008) T+280

(2007) T+261

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Rahvusvaheliselt ühtne CORINAIR-metoodika võimaldab andmeid riigiti võrrelda.

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

Seotud statistikatöödega 10406 „Õhuemissioonide arvepidamine” ja 10601 „Materjalivoo arvepidamine”.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

–

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Keskkonnaagentuurilt saadakse järgmised andmed: paikse saasteallika asukoha aadress; saasteallikast tekkinud ja tegelikult õhku paisatud saasteainete kogus; põletusseadmed (liik, arv, parameetrid); kasutatud kütuse kogus, selle väävlisisaldus; gaasi- ja tolmupuhastusseadmed (tüüp, arv, parameetrid); kasutatud lahustite ja lahusteid sisaldavate valmistite kogused.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Andmeid liikuvate saasteallikate kohta arvutab Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaagentuur statistikatööde 20206 „Energia tarbimise ja tootmise aastaarvestus”, 22027 „Registreeritud liiklusvahendid” ja 22030 „Sõitjatevedu maanteedel” andmete alusel.

Aasta

Välisõhu saasteluba, erisaasteluba, keskkonnakompleksluba või jäätmepõletamist käsitlevat jäätmeluba omavad paiksete saasteallikate valdajad esitavad aruande maakonna/regiooni Keskkonnaametile (31. jaanuariks), Keskkonnaamet esitab aruande Keskkonnaagentuurile (31. märtsiks).

Statistikaamet saab Keskkonnaagentuurilt koondandmed koos algandmetega e-postiga.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega ning uuritakse vasturääkivusi.

Administratiivandmete põhjal koostatakse väljund maakondade ja saasteainete lõikes. Andmed paiksetest saasteallikatest pärinevate saasteainete heitkoguste kohta põhinevad välisõhu saasteloaga ettevõtete esitatud statistilistel aruannetel. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on kasutatud Euroopa Keskkonnaagentuuri tarkvara CollectER, mis töötati välja CORINAIR programmi raames. CORINAIR on Euroopa Komisjoni loodud keskkonnaseisundi informatsiooni kogumise koordineerimisprogrammi CORINE (Coordinated Information on the Enviroment of Europe) õhu alamprogramm.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav.

Puuduvad.