Veetransport
Aasta: tabelis "Rahvusvaheline laevaliiklus sadamate kaudu laeva tüübi ja lipuriigi järgi" on avaldatud Eesti sadamate laevakülastuste andmed? (Laevad on liigitatud laevatüübi järgi, alus on ICST-COM); merekonteinerite vedu sadamate kaudu. Kvartal: rahvusvaheline laevaliiklus sadamate kaudu laeva tüübi ja lipuriigi järgi; rahvusvaheline reisiliiklus sadamate kaudu (Eesti sadamate reisiliikluse andmed); sõitjatevedu merel (majanduslikult aktiivsete Eesti meretranspordiettevõtete sõitjateveo kohta); sõidukite vedu sadamate kaudu; kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu (Lastiliigid on kooskõlas ÜRO Majanduskomisjoni soovitusega nr 21. Põhisadamad määratletakse kaubaveo mahu järgi.); kaubavedu sadamate kaudu kaubagrupi järgi (Kaubad on liigitatud transpordistatistika kaubagruppide klassifikaatori TSK2007 järgi). Kuu: kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates. | |
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Transpordistatistika standardne kaupade klassifikaator 2007 (TSK 2007) Laevade suurusklassid (GT) (LSKL_GT) Lastiliikide liigitus (LLL) Laevaliigi klassifikatsioon (ICST-COM) | |
Veetranspordiettevõtted EMTAK 50, Eesti meresadamad. | |
Avamereteenuseid osutav laev – puurimis- ja uurimislaev ning avamere varustuslaev Eesti laev / välisriigi laev – laeva kuuluvus määratakse lipuriigi järgi Erilaev – praamer, kemikaalitanker, kiiritatud kütuse vedamiseks kohandatud laev, loomaveolaev, autotarnelaev või muu erilaev Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Veeteetranspordi statistikas ei käsitleta välismaa äriühingu filiaale ja füüsilisest isikust ettevõtjaid. Iseliikuv veeremlast – kaubaveomootorsõidukid ja nende haagised, sõiduautod, mootorrattad ja nende haagised/haagiselamud, reisibussid, kaubaveokid (sh import/eksportmootorsõidukid), omil jalul liikuvad elusloomad ja muud iseliikuvad liikuvad ühikud. Kalalaev – kalapüügi- või kalatöötluslaev Kaubakonteiner — veovahend, mis on: püsiv ja seetõttu piisavalt tugev korduskasutuseks; spetsiaalselt ehitatud ühe või mitme veoliigiga kaubaveo hõlbustamiseks kaupa vahepeal ümber laadimata; varustatud seadistega, mis võimaldavad hõlpsat käsitsemist, eelkõige ümberlaadimist ühelt veoliigilt teisele; ehitatud nii, et seda on lihtne täita ja tühjendada; vähemalt 20 jalga pikk. Peale selle peab saama konteinereid virnastada ja nende sisemaht peab olema vähemalt 1 m3. Konteineriteks ei loeta vahetatavaid kaubaümbriseid. Konteinerilaev – ainult konteinerite vedamiseks mõeldud laev Kuivlastipraam – tekiga praam, punkrilaev, praamkonteiner, lahtine kuivlastipraam, kinnine kuivlastipraam, muu kuivlastipraam Laevade kogumahutavus – laeva kogumahutavus (gross tonnage) tuhandetes. Kogumahutavus on laeva kogusuurus, mis on mõõdetud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni sätete järgi, ühikuta suurus. Lastiliigid kokku – näitab erinevate omadustega transpordivooge. Peamised lastiliigid on vedellast, puistlast, konteinerid, veeremlast jm mitteühikuline segalast. Liigitus on seotud meretranspordi ja lasti käitlemise vajadustega ning ei ole mõeldud tooteliigituse abil kaubanduse jm majandusstatistikaga seostamiseks. Lastimine – kauba laevale laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga. Kauba kaal sisaldab pakendi kaalu, kuid mitte konteinerite ja veeremiühikute omakaalu. Lipuriik – laeva kuuluvus määratakse lipuriigi järgi Lossimine – kauba laevalt maha laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga. Kauba kaal sisaldab pakendi kaalu, kuid mitte konteinerite ja veeremiühikute omakaalu. Mitteiseliikuv veeremlast – vedukita kaubaveohaagised ja poolhaagised; vedukita haagiselamud ja muud maantee-, põllumajandus- ja tööstussõidukid; raudteevagunid; merekaubaveol kasutatavad haagised ja lihtrid (praamkonteinerid); raudteevagunid, mida kasutatakse merekaubaveol, ning muud mitteiseliikuvad liikuvad ühikud Muu laev – puurimis- ja uurimislaev, avamere varustuslaev, pukser, vedur-tõukurlaev, süvendaja, teaduslaev või muu laev Muu mujal liigitamata last – metsasaadused, malmi- ja terasetooted, muu segalast ning muu mujal liigitamata last Muu sõiduk – mootorrattad, eriautod: kiirabi- ja tuletõrjeautod, autokraanad Puistlast – maak, kivisüsi, põllumajandussaadused (nt teravili, soja, tapiokk) ja muu puistlast Puistlastilaev – puistlasti-naftatanker või puistlastilaev Puksiirlaev – vedurlaev ja tõukurpuksiir Põhisadamad – valitud sadamad, kus lastitakse ja lossitakse aastas üle ühe miljoni tonni kaupu. Statistiline sadam võib koosneda ühest või mitmest sadamast, mis on võimelised laevade ja lasti liikumist registreerima ja mida tavaliselt kontrollib üks sadama valdaja. Reis – merelaevade transporditeenus, mida osutatakse graafiku ja avaldatud sõiduplaani kohaselt või nii sageli ja regulaarselt, et moodustub selgelt süstemaatiline sõitude jada. Laevareis on liikumine reisi lähtesadamast reisi sihtsadamasse. See võib olla üks ja sama sadam. Reiside arv – laeva liikumiste arv reisi lähtesadamast reisi sihtsadamasse. Laeva edasi-tagasi liikumine liinil loetakse üheks reisiks, kui reisi lähtesadam ja reisi sihtsadam on üks ja sama sadam. Reisilaev – laev (magamiskohtadega või ilma), mis on ette nähtud tasu eest üle 12 reisija vedamiseks, v.a ristlusreisilaev ja reisi-veeremilaev Ristluslaev – reisilaev (matkelaev), mis on mõeldud mitmekülgseks huvireisiks. Kõikidel reisijatel on kajutid ja pardal meelelahutusvõimalused. Siia ei kuulu tavalisi parvlaevateenuseid osutavad laevad (ka siis mitte, kui mõned reisijad peavad sellist teenust ristluseks) ega kaubalaevad, mis saavad vedada väga piiratud arvul reisijaid, kellel on oma kajut. Peale selle ei kuulu siia laevad, mis on mõeldud ainult ühepäevasteks ekskursioonideks. Segalastilaev – külmutuslaev, reisi-veeremilaev, konteineri-veeremilaev, muu veeremilaev, segalasti-reisilaev, segalasti-konteinerilaev, ühetekilaev, mitmetekilaev Suured konteinerid – vähemalt 20 jalga pikad. Konteinerites veetud kaupade tonnaaž on kaupade brutokaal koos pakendiga, kuhu ei ole arvestatud konteinerite või veeremiühikute omakaalu. Sõidukid riigisisestel vedudel – sõidukite peale- ja mahalaadimise riik on Eesti Sõitjate arv – laeva pardal olevate sõitjate arv. Laeva teenindavat personali ei loeta sõitjateks. TEU (Twenty-foot Equivalent Unit) — standardühik erimahuliste konteinerite loendamiseks ja konteinerilaevade või konteineriterminalide mahutavuse väljendamiseks. Üks 20-jalane ISO konteiner võrdub 1 TEUga. Transiitkaup – kauba peale- ja mahalaadimise riik on välisriik, Eesti on transiitriik. Transiitkaup on ka riigipiiril ühelt transpordivahendilt teisele laaditud kaup. Transiitsõidukid – transiidina veetavad transpordivahendid Vastuvõetud konteinerid — sadamas laevalt vastu võetud merekonteinerid (v.a transiidina veetavad konteinerid) Vedellast – veeldatud gaas, toornafta, naftatooted, muud vedellastina veetavad kaubad ja muu vedellast Vedellastilaev – õlitanker, kemikaalitanker, vedelgaasitanker, kütusepraam või muu tanker Veoauto ja haagis – sh kallurid, metsaveokid, külmutus-, paak- ja sadulautod Välismaale lähetatud sõidukid (v.a transiit) – välismaale vedamiseks laevale laaditud transpordivahendid. Transiidina veetavad transpordivahendid näidatakse real Transiitsõidukid. Välismaalt saabunud sõidukid (v.a transiit) – laevalt maha laaditud välismaalt saabunud transpordivahendid. Transiidina veetavad transpordivahendid näidatakse real Transiitsõidukid. Välismaale lähetatud sõitjad – Eesti ja välisriikide laevadega välismaale lähetatud sõitjad kokku Välismaalt ristluslaevaga saabunud sõitjad – ristluslaevadega välismaalt saabunud sõitjad kokku Välismaalt saabunud sõitjad – Eesti ja välisriikide laevadega välismaalt saabunud sõitjad kokku Väljaveetud ja vastuvõetud transiitkonteinerid — transiidina sadamast laevaga välja veetavad merekonteinerid ja transiidina sadamas laevalt vastu võetavad merekonteinerid Väljaveetud konteinerid — sadamast laevaga välja veetud merekonteinerid (v.a transiidina veetavad konteinerid) | |
Meresadam Ettevõte | |
Meresadamate haldajad ning ettevõtted, mille põhitegevusala on veetransport FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ettevõtetest, mille põhi- või kõrvaltegevusala on sõitjatevedu või kaubavedu merel. Transpordiameti sadamaregistri meresadamate loetelu (kauba- ja reisisadamad). | |
Kogu Eesti | |
Kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates 1991–… Kaubavedu sadamate kaudu 1993–… Merekonteinerite vedu sadamate kaudu, merekonteinerite liikumine sadamas 1997–… Laevaliiklus sadamate kaudu, rahvusvaheline reisiliiklus sadamate kaudu 2001–… Laevaliiklus sadamate kaudu laeva tüübi järgi, sõitjatevedu merel, sõidukite vedu sadamate kaudu 2005–… Eesti sadamaid külastanud laevade arv ja kogumahutavus 2005–… Kaubavedu sadamate kaudu kaubagrupi järgi 2009–… Kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu lastiliigi järgi 2010–… | |
Ei ole rakendatav |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Komisjoni määrus (EÜ) nr 1304/2007, 7. november 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/64/EÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1172/98 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 91/2003 ja (EÜ) nr 1365/2006 seoses teataval viisil transporditud kaupade ühtse klassifikaatori NST 2007 kehtestamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1090/2010, 24. november 2010, millega muudetakse direktiivi 2009/42/EÜ kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta EMPs kohaldatav tekst Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/42/EÜ, 6. mai 2009, kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) MUUD ÕIGUSAKTID 2012/186/: Komisjoni delegeeritud otsus, 3. veebruar 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/42/EÜ kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta 2010/216/: Komisjoni otsus, 14. aprill 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/42/EÜ kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta MUUD KOKKULEPPED Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF) ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Ei avaldata | |
Transpordistatistikat leiab ka: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/energia-ja-transport/transport; https://ec.europa.eu/eurostat/web/transport/overview; europa.eu/pol/trans; https://unece.org/transport; https://data.oecd.org/energy.htm#profile-Transport | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Transport / Veetransport“ tabelites: TS154: Rahvusvaheline laevaliiklus sadamate kaudu laeva tüübi ja lipuriigi järgi (kvartalid) TS155: Rahvusvaheline laevaliiklus sadamate kaudu laeva tüübi ja lipuriigi järgi TS161: Rahvusvaheline reisiliiklus sadamate kaudu (kvartalid) TS162: Sõitjatevedu merel (kvartalid) TS163: Sõidukite vedu sadamate kaudu (kvartalid) TS175: Kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu lastiliigi järgi (kvartalid) TS180: Kaubavedu sadamate kaudu kaubagrupi järgi (kvartalid) TS1812: Merekonteinerite vedu sadamate kaudu TS185: Kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates (kuud) | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Andmed on sisendiks statistikatöödele 21407 „Tarbijahinnaindeks“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21405 "Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)" ja 22029 „Veondusettevõtete sõitjate ja kaubavedu“. | |
Transpordistatistika sõnastik (koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm) | |
Avaldatakse statistika andmebaasi tabelis TS40 „Veondusettevõtete üldkogum, valim ja vastanud“ |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Rahandusministeerium Transpordiamet | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Vastab eeskirjadele |
Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse transpordistatistika kohta käivat ühtset metoodikat. | |
Andmed on ajaliselt võrreldavad, sest aegreas on kasutatud ühtset metoodikat. | |
Kauba- ja sõitjate veo mahuandmed on võrreldavad teiste transpordi statistikatööde samade näitajatega. | |
Andmete sisemine sidusus on tagatud, kasutades ühtset metoodikat andmete kogumisel ja samu arvutusreegleid andmete agregeerimisel. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel aasta jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Sadamate tegevuse kohta statistikat esitavad meresadamate haldajad ja meretranspordiettevõtted, mis tegelevad sõitjate või kaubaveoga merel. Vaadeldakse kõikselt. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Laevakülastuste andmed põhinevad Transpordiameti hallatava elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmetel. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata | |
Kvartal Kuu | |
Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika kvartaliküsimustikega „Merevedu (kvartal)“, „Rahvusvaheline reisiliiklus sadamate kaudu (kvartal)“, „Laevaliiklus (kvartal)“, „Kaubavedu sadamate kaudu (kvartal)“ ja „Lastimine-lossimine (kuu)“. Transpordiameti Elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed laevakülastuste kohta edastatakse X-tee kaudu. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide ja muude uuringute andmetega. | |
Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. | |
Ei korrigeerita |