Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et jaanuaris jätkus 2024. aasta teises pooles alanud väliskaubanduse kasv. „Kaubavahetuses Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas eksport 11% ja import 9%, liiduvälistesse riikidesse kasvas aga eksport 19% ja import nendest lausa 57%. Seda mõjutas enim kaupade suurem väljavedu Ameerika Ühendriikidesse ning suurem sissevedu Türgist,“ lisas Leppmets. Jaanuaris kasvas enim mineraalsete toodete eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), puitu ja puittooteid (12%) ning põllumajandussaaduseid

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubanduse kasvu mõjutasid kõige rohkem reisiteenused ning muud äriteenused. „Euroopa Liidu liikmesriikidesse suurenes teenuste eksport kolmandas kvartalis 8% ja import nendest 4%. Euroopa Liidu välistesse riikidesse kasvas teenuste eksport samuti 8%, kuid import neist kahanes 4%. Viimast mõjutas eelkõige teenuste sisseostu vähenemine Ameerika Ühendriikidest,“ tõi Leppmets välja. Teenustest eksporditi kolmandas kvartalis enim ehk 860 miljoni euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul jätkab teenuste väliskaubandus stabiilset kasvu ning jõudis 2024. aastal rekordtasemele. „Teenuste eksporti mõjutas enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müügi kasv (459 miljoni euro võrra) ning importi reisiteenuste ostu kasv (134 miljoni euro võrra). Suurima osatähtsusega olid muud äriteenused, transporditeenused ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused. Peamised ekspordipartnerid olid mullu Soome (15% koguekspordist), Ameerika Ühendriigid (8%) ja Saksamaa (8%) ning impordipartnerid Saksamaa (8%

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets selgitas, et novembris kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu 6%, samas kui reeksport vähenes 2%. „Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis kasvas novembris kahe protsendipunkti võrra ning moodustas sellest 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid,“ tõi Leppmets välja. Novembris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14%) ning puitu ja puittooteid (11%). 2023. aasta sama ajaga võrreldes kasvas enim põllumajandussaaduste ja

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupade eksport kasvas nii kolmandas kvartalis kui ka septembris. „Kuigi reeksport ehk kaupade taasväljavedu vähenes septembris 1% võrra, mõjutas koguekspordi kasvu positiivses suunas just Eesti päritolu kaupade väljaveo suurenemine 4% võrra. Nende kaupade osatähtsus kasvas aastases võrdluses 1 protsendipunkti võrra, moodustades koguekspordist 64% ," lisas Leppmets. Kaubavahetus kasvas oluliselt Euroopa Liidu väliste riikidega. Liikmesriikidesse eksport vähenes ning import neist jäi samaks, liiduvälistesse riikidesse kasvas eksport aga 21%

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta juulis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu üle 1,3 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 321 miljonit eurot, mis on 59 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul paistis 2024. aasta algus silma kaubavahetuse vähenemisega, sest esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport 16% ja import 11%. „Kolmandas kvartalis jäi import samale tasemele ning eksport hakkas pisut kasvama. Neljanda kvartali kasvunumbrid olid juba paremad – kaupade eksport suurenes 6% ja import 7%,“ selgitas Leppmets. Eelmisel aastal vähenes kaupade reeksport 9% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 1%. Kõige rohkem kahanes kodumaiste kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport. Vähenemist aitas tasakaalustada

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et mullusega võrreldes oli oktoobris väliskaubanduse kasv selle aasta suurim. „Reeksport ehk kaupade taasväljavedu kasvas oktoobris 5%, Eesti päritolu kaupade eksport aga koguni 17%. Samuti kasvas mullusega võrreldes Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis, moodustades sellest tänavu oktoobris 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid. Nende kaupade väljavedu ka kasvas enim,“ tõi Leppmets välja. Oktoobris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist)