Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Mets

Valdkond
Eesti on metsarikkamaid riike maailmas. Mets katab ligi poole Eesti maismaast. Siinsed metsad paistavad silma liigirohkusega, mis on säilinud looduslikult uuenenud metsade suure osa ja võõrpuuliikide vähesuse tõttu. Metsaalad on olulised süsinikuringes, sidudes puittaimedes ja metsamullas atmosfääri süsinikku. Puit on üha olulisem taastuvenergiaallikas ja hinnatud tooraine ning ehitusmaterjal. Puidust valmivad uksed, aknad, majad ja mööbel, mida müüakse koduturul ning eksporditakse ka mujale riikidesse. Metsastatistikast saab ülevaate, kui suur on Eesti metsavaru; milline on puistute

Viis aastat eriolukorra algusest: mis toimus Eesti majanduses?

Kuupäev 21.04.2025
Artikkel
Statistikaameti andmetel moodustas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal jooksevhindades 28,4 miljardit eurot. Praegu oleks see võrreldav Panasonicu, Nokia või eBay turuväärtusega. Meie majandus oli 2019. aasta lõpuks kasvanud 39 järjestikkust kvartalit, st peaaegu 10 aastat kasvu alates majandussurutise lõpust. Selle ajaga suurenes Eesti majandus ja ka eratarbimine ligikaudu 40%. Väliskaubandus lausa kahekordistus.

Mis mõjutab noorte ettevõtlust?

Sisuleht
Tänased noored ettevõtjad võivad tulevikus kujundada meie majanduslikku heaolu. Aga kes on Eesti noored ettevõtjad ning missugused tegurid mõjutavad noorte ettevõtjaks saamist?

Taimekaitsevahendite turustamine suurenes mullu 10%

Kuupäev 12.06.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid jätkuvalt enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 597 tonni ehk üle 80 tonni enam kui 2023. aastal. Lisaks müüdi neljandiku võrra rohkem putukatõrjevahendeid, kuid seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused vähenesid võrreldes 2023. aastaga kümnendiku võrra,“ selgitas Peterson. Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 76%, seenhaiguste tõrjevahendid 13%, kasvuregulaatorid 9% ja putukatõrjevahendid 1,6%. Viimastel aastatel on kasvanud umbrohu-

Majandus langes kolmandas kvartalis 0,7%

Kuupäev 29.11.2024
Artikkel
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja. Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud

Esimese kvartali majanduslangus oli 2,4%

Kuupäev 31.05.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 8,9 miljardit eurot.