Otsingu tulemused

Mais peatus Eesti majutusettevõtetes üle 185 100 välis- ja 135 100 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul kasvas võrreldes eelmise aasta maiga ka ööbimiste arv. „Ööbimisi oli tänavu mais 6% rohkem, kokku ligi 583 600,“ täpsustas Pukk. Välisturistid veetsid majutusettevõtetes üle 362 100 öö ning siseturistid ligi 221 500 ööd. Välisturistide ööbimisi oli aasta varasemaga võrreldes 10% rohkem, siseturistide ööbimiste arv jäi eelmise aastaga samale tasemele. Välisturistid ööbisid mais peamiselt Tallinnas (71%), Pärnus (10%) ja Tartus (6%). Reisi eesmärgi järgi oli 77%

Teises kvartalis oli nii vabu kui ka hõivatud ametikohti kokku 590 408, mida on 0,9% vähem kui aasta varem samal ajal. Vabu ametikohti oli teises kvartalis enim hariduses (1558), avalikus halduses ja riigikaitses (1274, k.a kohustuslik sotsiaalkindlustus), hulgi- ja jaekaubanduses (1029, k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ning töötlevas tööstuses (968). „Tööturu üldpilti vaadates pole hõive teises kvartalis kasvanud. Augustis avaldatud tööjõu-uuringu andmed näitasid, et töötuse määr küll langes, kuid võrreldavat hõive kasvu see kaasa ei toonud. Sama trendi näeme ka vabade

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul hakkas kolm kuud kasvanud töötleva tööstuse tootmine veebruaris kahanema. „Olulistest tööstusharudest avaldasid sellele mõju toiduainete tootmise 5,3% ja elektriseadmete tootmise 9,5% vähenemine. Toiduainete tootmise kahanemise taga oli võrreldes eelmise aasta veebruariga jaemüügi mahu ja nõudluse vähenemine koos hinnatõusuga. Elektriseadmete tootmine kahanes peamiselt mulluse kõrge võrdlusbaasi tõttu ehk 2025. aasta veebruari suurte tootmismahtude tõttu,“ põhjendas Kadarik. Veidi rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades tootmine

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik ütles, et märtsis jätkus sarnaselt veebruariga töötleva tööstuse tootmise kahanemine. „Mahtude vähenemisele avaldas peamist mõju toiduainete tootmise 4,1%-ne kahanemine. Toidutootmine on võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud kolm kuud järjest, jaanuaris 6,9% ja veebruaris 5,3%. Selle taga on eelkõige jaemüügi mahu ja nõudluse jätkuv vähenemine koos hinnatõusuga,“ selgitas Kadarik. Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest suurenes puidutöötlemine 5%, metalltoodete tootmine 3,5% ning

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et tarbijahinnaindeksi 0,5% langus kuude võrdluses ei ole ebatavaline – eelmisel aastal nägime taolisi hinnalangusi mitmel korral, viimati detsembris. „Kuid aastases võrdluses oli nii väike hinnatõus kui praegune 2,3% viimati 2021. aasta aprillis. Osaliselt on selle taga eelmise aasta juuni kõrge indeks, samas veelgi olulisema põhjusena võib välja tuua hinnalangused rohkem kui pooltes valdkondades, sh toidu ja mittealkohoolsete jookide rühmas, millel on tarbijahinnaindeksi kujunemisel kõige suurem kaal,“ lisas Veski

Statistikaameti väliskaubandusstatistika teenusejuhi Evelin Puura sõnul kasvas kaupade eksport ja import esimeses kvartalis 4%, teises kvartalis kasv hoogustus – kaupu eksporditi 13% ja imporditi 11% rohkem kui aasta varem. 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 10,1 miljardi ja imporditi ligi 12 miljardi euro eest. „Kõige enam eksporditi esimesel poolaastal elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, imporditi aga elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Peamised ekspordipartnerid olid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi ning impordipartnerid Soome

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul jätkus aprillis sarnaselt märtsile ja veebruarile töötleva tööstuse tootmise vähenemine . „Peamiseks mõjutajaks oli toiduainete tootmise 8% kahanemine, mis vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga neljandat kuud järjest. Tõenäoliselt on toidutootmist hakanud survestama Lähis-Ida konflikti mõjud tarneahelatele, samuti jätkub hinnasurve,“ lisas Kadarik. Aprillis suurenes tootmine veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Olulisematest tegevusaladest kasvas puidutöötlemine 2,9%, metalltoodete tootmine 6,5% ning arvutite

Võrreldes eelmise aasta maiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 10,4% ja eluasemega seotud kulutuste 5,4% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt bensiini 14,3% ja diislikütuse 32,3% kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu vedasid aga elektri 9,4% ja maagaasi 19,5% kallinemine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 3,9% langenud,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika analüütik Mark Herman Ilumets. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid mais aastaga 0,9%. „Alkohoolsete jookide 4,8% ja tubaka 16,1% hinnatõusu taga olid

Septembris oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+21,1, augustis +15,7). Hinnangud viimase kolme kuu müügile on võrreldes eelmise kuuga oluliselt langenud, samas olid ettevõtjad optimistlikumad järgmise kolme kuu müügi prognoosimisel. Samuti on mõnevõrra paranenud hinnang kaubavarude hetkeseisule. Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +1,2 (augustis +7,4), sealjuures langes septembris oluliselt hinnang järgmise kolme kuu nõudlusele. Mõnevõrra on langenud ka tööstusettevõtete kindlustunne (septembris +1,4, augustis +3,6). Eelmise kuuga võrreldes

Märtsis tootsid tööstusettevõtted 3,1% vähem Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta märtsis püsivhindades 3,1% vähem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 5,9%, kahanes aga energeetikas 19,5% ja töötlevas tööstuses 1,2%. Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest suurenes puidutöötlemine 5%, metalltoodete tootmine 3,5% ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 12,6%. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine kasvas peamiselt sideseadmete toodangu suurenemise tõttu