Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta novembris Eestist kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Kaupade ekspordi ja impordi vähenemine aeglustus.

2011. aasta juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 947 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Eksport oli 43% ja import 33% suurem kui mullu juunis.

2010. aasta mais suurenes kaupade eksport jooksevhindades 39% ning import 47% eelmise aasta maiga võrreldes, teatab Statistikaamet. Mais oli ekspordi ja impordi kasv selle aasta suurim.

Nii kaupade eksport kui ka import vähenes 2014. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga jooksevhindades 4%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kahanemist elektriseadmete kaubavahetuse vähenemine.

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta novembris Eestist kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest. Kaupade ekspordi ja impordi vähenemine aeglustus. Kui 2009. aasta jaanuarist oktoobrini vähenes eksport kuus eelmise aasta vastava kuuga võrreldes keskmiselt 26% ja import 36%, siis novembris vähenes eksport vaid 8% (0,8 miljardit krooni) ning import 21% (2,7 miljardit krooni). Languse aeglustumine oli seotud ka sellega, et 2008. aasta novembris algas majanduskriisist tingituna kaubavahetuse kiire vähenemine, mille

2010. aastal kasvas kaupade eksport jooksevhindades 35% ja import 27% 2009. aastaga võrreldes, teatab Statistikaamet. Aasta lõpukuudel kaubavahetuse kasv kiirenes ning enim suurenes masinate ja seadmete sisse- ja väljavedu.

Eestis oli 2024. aasta lõpu seisuga 2,4 miljonit kodulindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 78 200 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel taas suurenema hakanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku 11 800 tonni mune. Põhilise osa munatoodangust annavad üksikud suurettevõtted, mis mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi mullu 12 700 tonni munatooteid, millest 71% olid tervel kujul munad. Munade eksport oli 2024. aastal 2300 tonni. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas