Igal loendusel tekivad vead ja need on vältimatud. Registreid kasutades ja neis olevaid vigu parandades saavad andmed ajas korda ega kerki enam esile isehakanud Norra kuningaid ja olematuid presidente.
Eesti veondusettevõtete kaubaveo maht tonnkilomeetrites kasvas 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 8%, peamiselt rahvusvaheliste mere- ja raudteekaubavedude mahu suurenemise tõttu, teatab Statistikaamet.
2009. aasta oli Eestis muuseumiaasta. Hoolimata majandussurutisest tõusis 2009. aastal muuseumikülastajate arv eelmise aastaga võrreldes 8% ja küündis üle 2,2 miljoni, teatab Statistikaamet.
Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?
Juulis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,9 miljardit krooni, mis oli püsivhindades 16% väiksem kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Eelmisel kuul mõnevõrra aeglustunud jaemüügi langus kiirenes juulis taas.
Iga viies osalise tööajaga töötaja tahab ja võimaluse avanemisel on valmis töötama suurema koormusega, teatab Statistikaamet. 2011. aastal oli selliseid alarakendatud osaajatöötajaid enam kui 12 000.
Euroopa Liidu riikides on enimlevinud elukorraldus, kus alla 18-aastased lapsed elavad koos abielus vanematega. Vähem on vabaabielus ja üksikvanemaga elavaid lapsi. Eurostati teatel elas 2008. aastal keskmiselt 74% alla 18-aastastest koos abielus vanematega. Teistest riikidest madalamaks jäi see näitaja Eestis ja Rootsis, kus selliste laste osatähtsus oli 54%. Enim oli koos abielus vanematega elavaid alla 18-aastaseid Kreekas (92%). Vabaabielus vanematega elab Euroopa Liidus 12% alla 18-aastastest lastest. Enim ehk üle viiendiku on sellises leibkonnas elavaid lapsi Rootsis, Eestis ja
Oodatava eluea tõus pikendab oluliselt kolme põhilist etappi inimese elus — kooliaega, tööelu ja pensionipõlve. 2011. aastal oli Eestis oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat ning 6–25-aastaste keskmine oodatav õpiaeg 14 aastat ja 6 kuud, mis tähendab, et ligi viiendik oma elust pühendatakse kooliskäimisele.