Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta aprillis tööstustoodangu maht võrreldes mulluse aprilliga 4,7%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 3,6% ja energeetikas 10,1%, kuid kahanes 5,7% töötlevas tööstuses.

Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.

Statistikaamet koostab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ettevõtte elujõulisuse indeksi rakendust. Tehisintellekti tehnoloogial põhinev rakendus prognoosib ettevõtte majandusnäitajate ja riigile esitatud andmete põhjal ettevõtte elujõulisust. Praegu on rakendus testimisjärgus ning ootab ettevõtete tagasisidet.

Eesti kaubaveoautod, mis on kandevõimega üle 3,5 tonni, vedasid möödunud aastal hinnanguliselt üle 25 miljoni tonni kaupa. Võrreldes 2022. aastaga on see 8% vähem, veosekäive kahanes samuti 8%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et oktoobris töötleva tööstuse toodangu maht üle pika aja pisut suurenes. „Pärast peaaegu 2,5 aastat kestnud mahu vähenemist kasvas toodang võrreldes 2023. aasta oktoobriga 0,8%,“ lisas Bunder. Oktoobris suurenes tööstustoodangu maht pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas toiduainete (6,4%), metalltoodete (3,8%), elektriseadmete (9,9%) ning ehitusmaterjalide (8%) tootmine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (4,1%), arvutite ja elektroonikaseadmete (7,4%) ning

Statististikamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel madala haridustasemega 18–26-aastaste noorte osatähtsust viimase kaheksa aasta (2018 –2025) jooksul. Madala haridustasemega noorena käsitles analüüs neid noori, kes ei ole omandanud keskharidust ega ole seda ka omandamas. Analüüs võrdles, kuidas on muutunud madala haridustasemega noorte osatähtsus vaadeldud aastate jooksul ning uuris, millised on hariduslikud erinevused soo, rahvuse ja elukoha järgi. Madala haridustasemega noorte osakaal on mõnevõrra vähenenud Statistikaameti analüütiku ja analüüsi autori Henry Lassi sõnul näitavad

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets selgitas, et novembris kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu 6%, samas kui reeksport vähenes 2%. „Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis kasvas novembris kahe protsendipunkti võrra ning moodustas sellest 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid,“ tõi Leppmets välja. Novembris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14%) ning puitu ja puittooteid (11%). 2023. aasta sama ajaga võrreldes kasvas enim põllumajandussaaduste ja

Statistikaameti projektijuht Jana Bruns selgitas, et seksuaalne ahistamine on seksuaalse alatooniga soovimatu käitumine, mis on inimest solvanud, alandanud või hirmutanud. „Suhteuuringus palusime inimestel mõelda, kas nad on kogu oma tööelu jooksul, nii praeguses kui eelnevates töökohtades, kogenud sellist käitumist,“ rääkis Bruns. Brunsi sõnul lähtuvad uuringu tulemused inimeste endi vastustest tunnetatud ebakohasuste kohta. “Mis võib tunduda seksuaalselt ebakohane ja ahistav ühele inimesele, ei pruugi nii tunduda teisele,” rõhutas Bruns. 11% seksuaalset ahistamist kogenud naistest on saanud

Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.

Statistikaameti veebilehel asuv avaldamiskalender annab ülevaate, millal uuenevad andmebaasis Eesti elu iseloomustavad põhinäitajad. Riikliku statistika seaduse järgi tehakse uuenenud andmed avalikuks kõigile kasutajatele samal ajal: kalendris märgitud kuupäeval kell 8.00. Enne avaldamiskalendris olevat tähtpäeva ei või riiklikku statistikat levitada. Riikliku statistika tegijana kajastab Statistikaamet Eesti ühiskonna olukorda ja muutusi ning varustab ühiskonda rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega. Selleks on näiteks tarbijahinnaindeks