Otsingu tulemused

Suhteline vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,3) ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhtelise vaesuse määr on nende elanike osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse

Rahvaarv näitab, kui palju elanikke on Eestis aasta alguse seisuga. Elanike hulka arvestatakse nii Eesti kodanikud kui ka Eestis elavad välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Elanikeks loetakse kõik, kes on elanud Eestis vähemalt ühe aasta või kes plaanivad siin elada vähemalt ühe aasta.

Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta? Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta

Üleilmne eesmärk „Sooline võrdõiguslikkus“ keskendub naiste ja tütarlaste põhiõigustele ning soolisele võrdõiguslikkusele. Eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem panustada, sealhulgas kujundada õigusruum, mis aitaks vähendada soolist diskrimineerimist ja muuta hoiakuid ning sotsiaalseid norme. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette kaotada naiste ja tütarlaste sooline ebavõrdsus ning ärakasutamine ja suurendada nende mõjuvõimu. Eesmärk on lõpetada naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ning vägivald nende vastu. Tähtis on kindlustada naistele kõigil tasanditel võrdsed võimalused osaleda poliitikas

Muuseumid aitavad hoida kultuuri järjepidevust, ühendades oskuslikult minevikku tulevikuga. Muuseumieksponaadid jutustavad lugusid ja pakuvad võimalust minna pildi sisse, et oma meeltega kogeda, mis tunne on istuda lennuki kokpitis või laevaroolis, milline oli elu aastasadu tagasi või kuidas tekib elekter. Tänapäevane muuseum kõnetab ja pakub tegevust igas vanuses külastajale. Palju korraldatakse haridusprogramme, muuseumitunde, virtuaaltuure, filmiprogramme ja muid üritusi. Kohalikku ajalugu talletavad muuseumid aitavad säilitada riigi, linnade ja külade identiteeti. Aja jooksul on

Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud. Rahvastiku põhinäitajad on järgmised: rahvaarv aastavahetusel; loomulik iive ja rändesaldo; erinevad kordajad

Keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmisharjumuste kujunemist toetavad riigi rakendatavad keskkonnameetmed. Keskkonnakaitse rahastamise statistikast leiab infot nii keskkonnakaitsele tehtud kulutuste, keskkonnatoetuste, kui ka riigile tasutud maksude kohta. Keskkonnakaitse rahastamise statistikast saab teada, kui palju kulutatakse keskkonnakaitsele ja kui suured on investeeringud; investeerivad keskkonnakaitsesse tootmisettevõtted ja kes on suurimad investeerijad; laekub keskkonnamakse ettevõtetelt ja kodumajapidamistelt; tarbitakse keskkonnakaitseteenuseid; millised keskkonnakaitse valdkonnad

Põllumajandus on traditsioonilisemaid tegevusharusid Eesti majanduses. Põllumajandussaadused on toonud toidu meie lauale juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on põllumajandus Eestis tähtsal kohal, varustades toiduga nii meid kui ka välisriike ning andes tööd paljudele kohalikele elanikele. Põllumajandusstatistika annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast kuu, kvartali ja aasta seisuga. Avaldame nii kogu Eesti kui ka maakondade põllumajandusnäitajaid, sealhulgas: taimekasvatus (pinnad, saagid, väetamine); loomakasvatus (elusloomad, loomakasvatustoodang, kokkuostuhinnad); piima kasutamine

Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Andmeid kogutakse tööjõu-uuringuga. Töötu on isik, kes ei tööta kusagil, kuid otsib aktiivselt tööd ja on selle leidmise korral kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama.