Otsingu tulemused

Keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmisharjumuste kujunemist toetavad riigi rakendatavad keskkonnameetmed. Keskkonnakaitse rahastamise statistikast leiab infot nii keskkonnakaitsele tehtud kulutuste, keskkonnatoetuste, kui ka riigile tasutud maksude kohta. Keskkonnakaitse rahastamise statistikast saab teada, kui palju kulutatakse keskkonnakaitsele ja kui suured on investeeringud; investeerivad keskkonnakaitsesse tootmisettevõtted ja kes on suurimad investeerijad; laekub keskkonnamakse ettevõtetelt ja kodumajapidamistelt; tarbitakse keskkonnakaitseteenuseid; millised keskkonnakaitse valdkonnad

Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Andmeid kogutakse tööjõu-uuringuga. Töötu on isik, kes ei tööta kusagil, kuid otsib aktiivselt tööd ja on selle leidmise korral kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama.

Põllumajandus on traditsioonilisemaid tegevusharusid Eesti majanduses. Põllumajandussaadused on toonud toidu meie lauale juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on põllumajandus Eestis tähtsal kohal, varustades toiduga nii meid kui ka välisriike ning andes tööd paljudele kohalikele elanikele. Põllumajandusstatistika annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast kuu, kvartali ja aasta seisuga. Avaldame nii kogu Eesti kui ka maakondade põllumajandusnäitajaid, sealhulgas: taimekasvatus (pinnad, saagid, väetamine); loomakasvatus (elusloomad, loomakasvatustoodang, kokkuostuhinnad); piima kasutamine

Eesti pinnal aastasadu viljeldud põllumajandus on mõjutanud meie loodust ja maad. Maad haritakse umbes viiendikul Eesti pindalast. Ühelt poolt on see võimaldanud meil kujundada ja säilitada poollooduslikke elupaiku, mille eluslooduse mitmekesisus ja püsimajäämine oleneb sellest, kui hästi me neid hoida suudame. Teiselt poolt võib põllumajandus loodusele ka kahjulikult mõjuda, reostades pinnast, vett või õhku, killustades elupaiku ja hävitades elusloodust nii siseveekogudes kui ka avamaal. Avaldame infot põllumajanduskeskkonna 28 näitaja kohta, mis on määranud Euroopa Komisjon. Nende alusel

Üleilmne eesmärk „Kvaliteetne haridus“ keskendub kvaliteetse hariduse kättesaadavusele ja võimalusele osaleda elukestvas õppes. Koolis käimist, haridustasemeid, õpetajate haridust ja õppeasutuste vastavust nõuetele (s.h sanitaartingimused) ning õpitulemuste erinevusi käsitletakse tervikuna. ÜRO tegevuskava 2030 seab eesmärgi tagada tasuta, õiglane ning kvaliteetne alg- ja keskharidus kõigile. Enne kooli on vaja arendada väikelapsi, et nad oleksid valmis algharidust omandama. Suurendada tuleb noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel on tehnilised ning kutseoskused tööhõives osalemiseks. Tuleb

Surm ja sünd on elu loomulikud osad, mis mõjutavad rahvaarvu. Umbes pooled Eesti surmadest on tingitud vereringeelundite haigustest, seejärel tulevad kasvajad, millest põhjustatud surmadeni jõutakse vananedes järk-järgult. Vanuseti on surmapõhjused väga erinevad. Laste ja noorte surmadest on peaaegu pooled õnnetuste tagajärg. Vanusega õnnetussurmade arv väheneb. Andmed selle kohta, kes, millal ja miks Eesti elanikest surevad, aitavad ette näha rahvastiku arengut ja rakendada meetmeid enneaegsete surmade vähendamiseks.

Üleilmne eesmärk „Kliimamuutusega kohanemise meetmed“ keskendub kliimamuutuse mõju leevendamisele ja selle mõjuga kohanemisele. Meie koduplaneedi keskmine temperatuur tõuseb endiselt ja maailmamere jääkate väheneb. Seetõttu suureneb üleujutuste ja looduskatastroofide sagedus ning liikide väljasuremise oht. ÜRO tegvuskavas 2030 on seatud eesmärk nii leevendada kliimamuutust kui ka sellega kohaneda, seda peavad käsitlema kõik poliitilised programmid ja tegevuskavad. Suurendada tuleb teadlikkust kliimamuutusest ja suutlikkust seda leevendada, sellega kohaneda, mõju vähendada ja selle eest

Üleilmne eesmärk „Säästev tootmine ja tarbimine“ keskendub säästliku tootmise ja tarbimise tavadele, ressursside tõhusamale kasutamisele ja tegevusele, mis vähendab inimmõju keskkonnale ning tervisele. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud üleilmse eesmärgi rakendada säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastane raamistik. Programmi sisu on loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine. Tähtis on vähendada toidujäätmeid poole võrra, samuti tuleb vähendada toidu kadu kogu tootmis- ja tarneahelas. Eraldi on tegevuskavas esile toodud kemikaalide ja kõigi jäätmete keskkonnaohutu